Kehvalt magatud öö on probleem, mis tunde järgi mõjutab meid ainult järgmisel päeval. Kahjuks näitavad paljud teadusuuringud ebapiisava une seost terviseprobleemidega, eelkõige südame-veresoonkonna haigustega.
„Ainult 65% USA täiskasvanutest magab regulaarselt igal ööl soovituslikud seitse tundi. Leidub arvukalt tõendeid, et selline unepuudus on pikas perspektiivis seotud südame-veresoonkonna haigustega,“ ütles uuringu kaasautor Anne-Marie Chang.
Viis tundi und nädala sees ja kümme nädalavahetusel
Teadlased värbasid oma uneuuringusse osalema 15 hea tervisega meest vanuses 20–35 aastat. Uuring kestis kümme ööd ning aimas järele lühikese unega töönädalat, millele järgnes pikema uneajaga nädalavahetus. Eksperiment toimus järgmiselt:
- Kolmel ööl lubati osalejatel magada kuni kümme tundi, et saavutada „magamise algtase“.
- Viiel ööl piirati uneaega viie tunniga.
- Kahel ööl lubati osalejatel taas magada kuni kümme tundi.
Teadlased mõõtsid puhkeolekus osalejate pulsisagedust ja vererõhku iga kahe tunni järel kogu päeva jooksul, et hinnata unerežiimi mõju südamele ja veresoonkonnale. Mõõtmisi tehti sedavõrd palju sihilikult, sest nii pulsisagedus kui ka vererõhk päeva jooksul kõiguvad. Mõõtetulemuste rohkus võimaldas neid kõikumisi arvesse võtta.
Pulsisagedus ja vererõhk tõusid iga halvasti magatud öö järel
Leiti, et pulsisagedus tõusis ligi ühe löögi võrra minutis uuringu iga päevaga. Keskmine pulsisagedus uuringu algul oli 69 lööki minutis, uuringu lõpus aga peaaegu 78 lööki minutis.
Vererõhuga oli lugu sama. Süstoolne vererõhk tõusis umbes 0,5 mm Hg päevas. Keskmine vererõhk oli alguses 116 mm Hg ning jõudis lõpuks peaaegu 119,5 mm Hg tasemele.
Nii vererõhu kui ka pulsisageduse osas saadi selline tõus pärast kaht pika unega päeva. Niisiis räägib see uuring selget keelt, et unevõla tagasitegemine nädalavahetusel ei kõrvalda nädalasisese halva une mõju.
„Nii pulsisagedus kui ka süstoolne vererõhk tõusid iga järgneva päevaga ega langenud algtasemele taastumisperioodi lõpuks. Seega täiendava puhkamisvõimalusega nädalavahetuse lõpul polnud uuringus osalejate südame-veresoonkond ikkagi taastunud,“ ütles juhtivautor David Reichenberger.
Hoolitse hea une eest kogu nädala vältel
Uurijad täheldasid, et kui mitu ööd korralikult mitte magada, kulub taastumiseks palju kauem kui vaid nädalavahetus. Nad soovitavad inimestel tungivalt oma une kvaliteeti parandada.
„Uni on nii bioloogiline kui ka käitumuslik protsess, ning me saame seda harilikult edukalt juhtida. Vähe sellest, et uni mõjutab meie südame-veresoonkonna tervist. See mõjutab kõige muu hulgas ka meie kaalu, vaimset tervist, keskendumisvõimet ja häid suhteid ümbritsevate inimestega. Ma loodan, et sedamööda, kuidas me une tähtsusest ja mõjust kogu meie elule järjest enam teada saame, nihkub uni ka enam tervishoiu fookusesse.“
