GLP-1 rohtude taga on palju uuringuid
Praegusi kaalulangetustablette tuntakse kui GLP-1 agoniste, sest need aimavad järele hormooni GLP-1 (glükagoonilaadne peptiid-1). Hormoon avastati 1980ndatel aastatel ning teadlased leidsid, et see suurendas insuliini eritumist ning aeglustas mao tühjenemist, osutudes seetõttu huvitavaks diabeedi ja rasvumise ravil.
Veel mõnikümmend aastat uuringuid ja 2005. aastal jõudis turule esimene USA föderaalse ravimiameti FDA heakskiiduga GLP-1 ravim eksenatiid (Byetta), mis oli mõeldud teise tüübi diabeedi raviks. Aga alles aastal 2017 muutusid sedalaadi ravimid populaarseks, kui FDA kiitis heaks semaglutiidi (Ozempic). Menu peamine põhjus oli, et Ozempicut tuleb tarvitada ainult kord nädalas, pakkudes patsientidele sellega mugavust ja paremat ravisoostumust.
Kuidas rasvumisvastased ravimid töötavad?
Nende kaalulangetusravimite mõistmiseks tuleb vaadata, kuidas need mõjutavad meie keha ja vaimu toidu mõttes. GLP-1 funktsiooni järele aimates on neil kolm mõju:
- Nad panevad kõhunäärme insuliini tootma, mis aitab reguleerida veresuhkrut ning tekitada söömise järel täiskõhu tunnet.
- Nad aeglustavad mao tühjenemist ja toidu liikumist soolestikus, mis samuti aitab pikendada täiskõhutunnet söömise järel.
- Nad mõjutavad aju, vähendades söögiisu ja toidumüra – pealetükkivaid mõtteid söögist.
Kõik need kolm protsessi toimuvad meis kõigis ka tänu GLP-1 hormooni looduslikule tootmisele. Probleem on aga selles, et ülekaaluliste inimeste keha lõhustab kiiresti oma GLP-1, mistõttu see on vähem tõhus. Seetõttu lähebki neil kauem täiskõhutunde tekkimisega, nad muutuvad kiiremini näljaseks ja tunnevad peaaegu pidevat toidumüra. Sellised ravimid nagu Ozempic annavad kehale sünteetilist GLP-1 hormooni, mis püsib palju kauem ja leevendab neid takistusi, mida rasvunud inimesed kogevad.
Kui tõhusad on GLP-1 ravimid?
Uuring näitas, et umbes 86 protsenti ülekaalulistest või rasvunud inimestest, kes võtavad selliseid GLP-1 ravimeid nagu Ozempic, Wegovy või Rybelsus, kaotavad vähemalt viis protsenti kehakaalust. Ning umbes kolmandik neist kaotab üle 20 protsendi kehakaalust. Nende ravimite uuema põlvkonna versioonid, näiteks tirzepatiid, on veelgi perspektiivikamad. Uuringud näitasid et kuni 57 protsenti neid ravimeid manustanud inimestest kaotas üle 20 protsendi kehakaalust.
Kaalulangetusravimid võrrelduna elustiili muutustega
Elustiili muudatuste ja juhendatud treeningutega kaotavad inimesed keskmiselt 5–13 protsenti kehakaalust. See on päris muljetavaldav, sest hakkama saadakse ilma rohtude ja kõrvalmõjudeta. Kuid pole õige lihtsalt kõrvutada neid arve kaalulangetusravimite uuringute protsentidega. Põhjus on siin: elustiili sekkumine ja kaalulangetusravimid koos annavad tavaliselt tulemuseks veel 10 protsenti täiendavat kehakaalu langust.
Uus uuring lubab veelgi enam tõhusust koos vähemate kõrvalmõjudega
Kaalulangetusravimite uuringud jätkuvad täie auruga. Üks hiljutine teadustöö tuvastas ajus melanokortiin-3 retseptori (MC3R), mille pärssimine võib parandada reaktsiooni GLP-1 agonistidele. Esialgsed katsed hiirtega näitavad, et GLP-1 ravimid koos MC3R antagonistidega võivad suurendada ravimite soovitud mõju tundlikkust kuni viis korda ilma soovimatuid kõrvalmõjusid tugevdamata. See võib aidata patsientidel, kes on tundlikud GLP-1 ravimite kõrvalmõjudele, võtta neid märksa väiksemas koguses, saavutades samal ajal palju paremaid tulemusi.
Kokkuvõttes on praeguse põlvkonna kaalulangetusravimid väga tõhusad ja annavad tulemuseks märkimisväärse kehakaalu languse, eriti koos elustiili muudatustega. Uuringud lubavad edasisigi edusamme. Seetõttu nimetavad mõned inimesed kaalulangetusravimeid petmiseks. Vaatame seda küsimust järgmises artiklis.
