Toiduallergia, toidutalumatus või toidutundlikkus?
Neid kolme sõna kasutatakse sageli nii, nagu need tähendaksid sama asja. See pole nii ja nendevaheline erinevus on oluline.
Toiduallergia: immuunreaktsioon, mida juhib antikeha nimega immunoglobuliin E (IgE). See tekib mõne minuti kuni paari tunni jooksul pärast söömist, iga kord, ja ulatub nõgestõvest ning paistes huultest kuni hingamisprobleemide ja halvimal juhul anafülaksiani.
Toidutalumatus: immuunsüsteem pole kaasatud. Klassikaline näide on laktoos. Kui soolestik toodab vähe laktaasi ensüümi, liigub piimasuhkur seedimata kujul edasi ja põhjustab puhitust või lahtist väljaheidet. Ebameeldiv, kuid mitte ohtlik.
Toidutundlikkus: testiraportites ja sotsiaalmeedias populaarne termin, millel puudub kokkulepitud meditsiiniline definitsioon. See teeb selle tõestamise või välistamise võimatuks, mis ongi osa probleemist.
Üks kuuest usub, üks sajast reageerib
Kui suur see lõhe on? Euroopa Allergia ja Kliinilise Immunoloogia Akadeemia (EAACI) jaoks läbi viidud Euroopa uuringute süstemaatiline ülevaade koondas andmeid enam kui 50 uuringust, et seda välja selgitada. Tulemused:
- 17,3% inimestest ütles, et neil on mingil eluetapil olnud toiduallergia.
- 5,9% ütles, et neil on see praegu.
- 10,1% olid toidu suhtes sensibiliseerunud spetsiifiliste IgE veretestide põhjal ja 2,7% nahatorketestide põhjal.
- Ainult 0,9% reageeris tegelikult, kui neile anti toitu toidutalumise testis (food challenge).
Toidutalumise test tähendab kahtlustatava toidu söömist meditsiinilise järelevalve all, ideaalis teadmata, kas saadakse õiget asja või platseebot. See on diagnoosimise kuldstandard.
Pange tähele ka keskmist sammu. Sensibiliseerumine tähendab, et immuunsüsteem tunneb toiduvalgu ära, kuid see ei tähenda, et te sellele reageerite.
Teisisõnu: pange 100 ratturit rahvasõidu stardijoonele ja umbes 17 usub, et neil on toiduallergia. Tõestada suudab seda umbes 1.
Miks saab süüdistuse viimane toidukord
Mis siis ülejäänud 16-ga toimub? Osa vastusest on see, et soolestiku sümptomid on väga levinud. Puhitus, krambid ja lahtine väljaheide tulevad ja lähevad ka täiesti tervetel inimestel. Inimene sööb mitu korda päevas, seega on alati olemas hiljutine kahtlusalune. Lisaks mängib mälu vingerpusse: halvad päevad, mis sobivad teie teooriaga, jäävad meelde, samas kui päevad, mil sõite sama toitu ja tundsite end hästi, ununevad.
Jalgratturitel on lisamuutujad. Tugev pingutus suunab vere soolestikust eemale, samuti on oluline see, mida te treeningu ajal ja selle ümber sööte ning joote. Vaatame seda lähemalt selle seeria järgmises osas.
Mõned toidud põhjustavad tõesti sümptomeid, lihtsalt mitte immuunsüsteemi kaudu. Laktoos on üks neist. FODMAP-id (kääritatavad oligosahhariidid, disahhariidid, monosahhariidid ja polüoolid) on teine, leidudes sellistes toiduainetes nagu nisu, sibul, kaunviljad ja mõned puuviljad. Need imenduvad peensooles halvasti, nii et teie soolebakterid kääritavad neid edasi liikumisel. Bakterid saavad pidusöögi ja teie saate gaasid.
Nocebo-efekt: kui ootus tekitab sümptomid
On veel üks oluline tegur. Monashi ülikooli uuringus olid 37 ärritunud soole sündroomiga inimest, kes uskusid end olevat gluteeni suhtes tundlikud, esmalt kaks nädalat madala FODMAP-sisaldusega dieedil. Nende sümptomid paranesid.
Seejärel lisasid teadlased nende dieedile kas gluteeni või vadakuvalku, ilma et keegi oleks teadnud, kumba nad saavad. Sümptomid halvenesid taas, kuid vadaku ja gluteeni puhul sarnasel määral. Gluteenispetsiifiline mõju ilmnes vaid 8% osalejatest.
See on nocebo-efekt, sarnane platseebole, kuid negatiivne. Kui olete veendunud, et toit tekitab teis halva enesetunde, võib selle söömine tõepoolest sümptomeid esile kutsuda ja selle vältimine tõelist leevendust tuua, olenemata sellest, mida toit sisaldab.
Sõnum jalgratturitele on selge: teie sümptomid on tõelised. Kuid pärast söömist tekkiv halvem enesetunne ei tee teid selle toidu suhtes allergiliseks. Järgmises artiklis vaatleme koduseid vereproove, mis lubavad tuvastada teie probleemsed toiduained, ja seda, mida need tegelikult mõõdavad.