Võimsusnäitajad suurtuuridel – temposõidu šokeerivad tulemused

Autor: Jiří Kaloč

Jonas Vingegaard üllatas kõiki, sealhulgas iseennast 2023. aasta Tour de France’i individuaalses eraldistardiga sõidus. Edumaa, mille ta suutis saavutada ja võimsuse-kaalu suhe, mida ta hoidis, olid hämmastavad. Vaatame lähemalt.

Temposõidu esimene pool

Esimesest vaheajapunktist alates oli näha, et Jonas võttis asja tõsiselt. Sealt punktist lendas ta läbi 16-sekundilise eduga pearivaali Tadej Pogačari ning 49-sekundilise eduga oma Jumbo-Visma tiimikaaslase Wout van Aerti ees. Tema treenerid rääkisid hiljem, et muretsesid: ega välkstardile temposõidu hilisemas järgus lõivu tule maksta? Kuid teine vaheajapunkt millelegi sellisele ei vihjanud, Jonas aina kasvatas oma edu.

Stardist 2. vaheajapunktini

  • Vingegaard: aeg 19.05, keskmine kiirus 50,6 km/h
  • Pogačar: aeg 19.36, keskmine kiirus 49,3 km/h
  • van Aert: aeg 20.16, keskmine kiirus 47,6 km/h

Mäekuninga punktid

Kolmandas vaheajapunktis jagati ka mäekuninga punkte ning teel sinna tuli ületada Côte de Domancy tõus. Giulio Ciccone kemples Neilson Powlessiga täpilise särgi pärast ning oli selge, et mõlemad panid maksimumpunktide nimel kõik välja. Nad isegi vahetasid oma rasked temposõidurattad tõusu jaoks ülikergete mäkkeronimisrataste vastu. Ciccone suutiski Vingegaardi sel lõigul edestada, kuid ainult kolme sekundiga, vaatamata rattavahetusele ja märksa aeglasemale liikumisele temposõidu esimesel poolel.

Côte de Domancy (2. ja 3. vaheajapunkti vahel)

  • Ciccone: 6.44, ~7,4 W/kg
  • Vingegaard: 6.47, ~7,4 W/kg
  • Powless: 7.20, ~6,5 W/kg
  • Pogačar: 7.21, ~6,5 W/kg
  • van Aert: 7.26, ~6,4 W/kg

Temposõidu teine pool

Pärast kolmandat vaheajapunkti tõusis trass väiksema kaldenurgaga kuni Combloux’s asunud finišini välja. Pidev tõus teisest vaheajapunktist kuni finišijooneni oli lõik, kus Jonas Vingegaard suutis järjest umbes 13 minutit pingutada võimsuse-kaalu ligikaudse suhtega 7,4 W/kg. Selline sooritusvõime on täiesti ebamaine, eriti juba kaks nädalat kestnud konkurentsitiheda Tour de France’i taustal.

Tõus Combloux’sse (2. vaheajapunktist finišini)

  • Vingegaard: 13.31, ~7,4 W/kg
  • Pogačar: 14.38, ~6,7 W/kg
  • van Aert: 15.11, ~6,2 W/kg
Van Aert ületab Tour de France’i 16. etapi finišijoone © Profimedia

Suurim edu temposõidus rattaspordi moodsa ajaloo vältel

Et Vingegaardi võit paistaks õiges valguses, vaatame mõningaid muljetavaldavalt ülekaalukaid temposõiduvõite suurtuuride viimase kümne aasta jooksul. Näiteks 2014. aasta Tour de France’i 20. etapi võitis Tony Martin Tom Dumoulini ees 1 minuti ja 39 sekundiga – seda on sekund rohkem kui Vingegaardi tänavune edumaa. Aga probleem seisneb selles, et 2014. aastal oli etapi pikkus 54 kilomeetrit ja võitja aeg 1 tund 6 minutit – rohkem kui kaks korda tänavusest enam.

Etapi pikkust ja sõiduaega arvestades on kaks kõige muljetavaldavamat edumaad Tadej Pogačari 1 minut ja 21 sekundit 2020. aasta Tour de France’i 20. etapil, kus ta 36,2 km läbimiseks kulutas 55 minutit ja 55 sekundit. Ning Primož Rogliči 19 sekundit 2019. aasta Giro d’Italia avaetapi 8-kilomeetrisel trassil, mille ta läbis ajaga 12.54.

Aga kumbki neist ei jõua ligilähedalegi Jonas Vingegaardile, kes 22,4 kilomeetri pikkuse distantsi läbis 32 minuti ja 36 sekundiga ning edestas järgmist 1 minuti ja 38 sekundiga. Ja tasub silmas pidada, et kui kohal poleks olnud Tadej Pogačari, oleks vahe praegu kolmandaks jäänud Wout van Aerti – kes temposõidus pole kindlasti nõrguke – ees olnud lausa 2 minutit ja 51 sekundit.

Aga rekordeid purustavad 2023. aasta võimsusnäitajad ei piirdu ainult Vingegaard ja Pogačariga. Sarja järgmises osas vaatame teisi rattureid, kes on suurtuuride legendaarsetel tõusudel näidanud hämmastavat sooritusvõimet.