Neli soovitust ettevalmistatud treeningplaanide kasutamiseks

Autor: Jiri Kaloc

Ettevalmistatud treeningplaanid on suurepärane valik neile, kel pole võimalik treeneri käe all harjutada. Siin artiklis vaatame mõningaid sagedasi vigu, mida ratturid nende plaanide järgimisel teevad. Selliste vigade kõrvaldamine võimaldab parandada üldist treeningukogemust ja aitab saavutada paremaid tulemusi.

Ole realistlik oma aja suhtes

Treeningplaani valides hindavad inimesed tihti üle oma ajaressurssi. Plaan valitakse selle alusel, kui palju ideaaljuhul tahetakse treenida, mitte selle järgi, mis tegelikult võimalik on. Usutakse, et kui asi tõsiselt kätte võtta, küll siis aeg ka leitakse.

Tavaliselt aga juhtub nii, et treeninguid püütakse mõnda aega suruda oma niigi tihedasse päevakavasse. Siis lähebki kõik käest ära. Pere või elukaaslane hakkab pahandama, ülemus või kolleegid märkavad, et töö jääb tegemata ning treeningud hakkavad vahele jääma, et kõik rahul oleksid.

Seega ole plaani valides ettevaatlikum. Vali aja, distantside või koormuste põhjal endale midagi sellist, mis sinu praeguse päevakava juures on saavutatav. Oluline on järjepidevus ning kergem treeningplaan, mida sa järgida suudad on parem kui ülepingutamine, treeningute vahelejätmine ja kasvanud stress. Ning kui sul juhtubki olema täiendavat vaba aega, venita oma kestvussõidud lihtsalt pikemaks ning naudi pigem üksikuid ootuste ületamisi kui pidevat hädasolekut.

Mõnikord on puhkust vaja rohkem kui ette kirjutatud

Ettevalmistatud treeningplaanid ja rakendused on järjepidevuse suhtes head, kuid mõnikord panevad need sportlasi pingutama ka siis, kui neil oleks hoopis puhkust vaja. Mõned tehisintellekti põhised plaanid püüavad tulevasi treeninguid kujundada eelmiste treeningute andmete või anduritelt tuleva info põhjal. Need automaatsed muudatused lähevad järjest paremaks, kuid sõltuvad ikkagi andmete täpsusest. Praegusel ajal on tulevaste treeningute muutmine ainuüksi andurite andmete põhjal aga problemaatiline.

Ükski plaan ega rakendus ei tunne sind paremini kui sa ise. Ülioluline on mõista, kuidas su keha reageerib pingutustele ja väsimusele. Olmestress, haigused ja ärevus võivad kõik nõuda sult rohkem puhkust ja taastumist, kuid anduritel on raske neid asju märgata ja arvesse võtta. Sellistel juhtudel on treener ikka abiks. Tema näeb objektiivselt, kuidas sa tuled toime treeningute ja tavaeluga ning aitab sul vajaduse korral kõike korda seada. Ent kui treener ei tule kõne alla, pea meeles, et tasub arendada oskust anda oma kehale natuke rohkem puhkust, kui keha seda tõesti küsib.

Iga treeningplaani väikseim osa on üksik treening. Tundub lihtne, aga kui tahta treenida tõhusalt, tuleb väga paljusid asju arvestada. © Profimedia

Võta arvesse oma subjektiivset tagasisidet

Ettevalmistatud treeningplaane ja rakendusi kasutavad inimesed jätavad tihti oma treeningute andmed üles laadimata. Tihtilugu piirduvad nad vaid märkega, et treening on tehtud. Probleem seisneb selles, et kui sportlane ei pane kirja, kuidas ta end treeningu ajal tundis, näiteks meeleolu ja tajutava pingutuse määr, läheb väga oluline info kaduma. Just sealt paistavad välja edenemise või väsimuse esimesed tunnused.

Isegi kui sul on kahtlusi, kas treeningu aegset enesetunnet tasub üles märkida, võid seda näiteks kuu aega proovida. Pärast seda vaata oma ülestähendused üle. Tõenäoliselt leiad sealt midagi kasulikku oma tulevaste treeningute tarvis. Terve hooaja tagasiside olemasolu saab sul aidata järgmise aasta ettevalmistatud treeningplaani kohendada.

Sisesta oma kaal õigesti

Ettevalmistatud treeningplaanid on väga menukad sellisel tubastel treeningplatvormidel nagu Zwift või Rouvy. Need rakendused kasutavad nutitrenažööride koormuse reguleerimiseks kehakaalu. Vale kehakaalu sisestamist loetakse e-spordi rattavõistlustel pettuseks, kuid kaaluga on seotud ka üks üldisem probleem. Amatöörratturid sisestavad tihti kaalu, mida nad soovivad saavutada, mitte tegeliku kehakaalu. Seda ei tehta pettuse eesmärgil, vaid lihtsalt soovmõtlemise tulemusena. Probleem seisneb selles, et valeandmed mõjutavad treeninguid ning treeningpäevikusse kogutakse ebatäpseid andmeid.

Seega on palju parem kõigis oma treeningurakendustes kasutada täpset kehakaalu. Tasub arvestada, et kehakaal võib päeva jooksul umbes kahe kilo ulatuses kõikuda sõltuvalt vedelikutarbimisest, lihaste glükogeenivarudest, hormonaalsetest muudatustest ja muudelgi põhjustel. Rakenduses tasub oma kehakaalu muuta ainult siis, kui oled vähemalt kaks kilo juurde või maha võtnud ja see on püsinud vähemalt nädala.