Süsivesikud rattasõidul
Süsivesikute soovitused rattasõidu ajal tarbimiseks on tavaliselt kuni 60 grammi tunnis, kui kasutatakse ainult glükoosi, või kuni 90 grammi tunnis, kui kasutatakse glükoosi ja fruktoosi kombinatsiooni. See tuleneb uuringutest, mis näitasid, et enamik sportlasi, olenemata kehakaalust, oksüdeeris maksimaalselt umbes 60 grammi glükoosi tunnis. Kehakaalu erinevused tundusid olevat minimaalsed või ebaolulised.
Uus uuring toob kehakaalu valemisse
Hiljuti vaatasid teadlased selle teema uuesti üle ja pakkusid välja, et soovitused peaksid arvestama kehakaalu. Nende põhjendus tundub loogiline: raskem sportlane kulutab rohkem energiat ja võib potentsiaalselt oksüdeerida rohkem süsivesikuid. Oma uuringus tarbisid erineva kehakaaluga ratturid 90 grammi glükoosi tunnis. Tulemused näitasid korrelatsiooni, mis viitab, et raskemad ratturid võivad tõesti oksüdeerida rohkem süsivesikuid kui kergemad, mis võiks õigustada kehakaalul põhinevaid soovitusi.
Kas andmed toetavad seda?
Siiski ei ole see uus uuring nii must-valge. Tuntud sporditoitumise teadlane Asker Jeukendrup tõi oma blogis andmete ülevaatamisel välja mõned probleemid. Siin on kolm tema peamist tähelepanekut:
- Korrelatsioon tugines tugevalt mõnele äärmuslikule andmepunktile – ratturitele, kes justkui oksüdeerisid rohkem süsivesikuid, kui nad sisse võtsid. Nende erandite eemaldamisel kadus seos kehakaalu ja süsivesikute oksüdatsiooni vahel.
- Uuringus kasutati ainult glükoosi. Teame, et glükoosi ja fruktoosi kombineerimine suurendab oluliselt oksüdatsiooni määra, mis võib muuta kehakaalu mõju tulemustele.
- Reaalses elus täheldatakse sageli, et eliitsportlased – mõnikord isegi kergema kehakaaluga – oksüdeerivad süsivesikuid kõige kõrgemal tasemel.
Praktilised soovitused ratturitele
Selle uue uuringu põhjal ei saa ratturite jaoks veel selgeid järeldusi teha. Mitte ainult eeltoodud probleemide tõttu, vaid ka seetõttu, et individuaalsed reaktsioonid süsivesikute tarbimisele treeningu ajal on väga erinevad. Neid mõjutavad mitte ainult kehakaal, vaid ka seedetrakti taluvus, treeningajalugu ja harjumuspärane toitumine.
See näitab, et kindlast valemist kinni hoidmine ei anna päris elus parimaid tulemusi. Iga rattur peaks püüdma leida enda jaoks optimaalse süsivesikute tarbimise koguse. Üldised juhised – 60 kuni 90 grammi tunnis sõltuvalt süsivesikute allikast – on endiselt suurepärane lähtepunkt. Edasi tuleks treenida seedetrakti, et see oleks võimalikult tõhus süsivesikute omastamisel.
