Kui Chris Froome 2007. aastal profikarjääri alustas, kaalus ta 75,7 kg, ent oma esimese Tour de France’i võitis ta 2013. aastal olles vaid 65,8 kg raske. See tähendab, et niigi heas vormis sportlasel õnnestus veel 10 kilo alla võtta! Mõistagi on tal ka eeskujulikud geenid, supertugev tiim ja õige mõtteviis, ent paljud ratturid kadestavad just Froome’i jõu ja kaalu suhet, mis on 6,25 w/kg ning saavutatud spetsiaalse toitumisega.
GALERII: Pildikesi vana aja Tour de France’idest
Valkudega saledaks
Varem lähenes ta eesmärgile valesti, näljutades end enne suurvõistlusi, et saada piisavalt kergeks. Ühel hetkel otsustas ta aga abikaasa soovitusel katsetada uut, märksa valgurikkamat dieeti ning vähendada teatud ajavahemikel süsivesikute tarbimist. Keha reageeris positiivselt ning uues kaalus õnnestus tal esmakordselt võita Tour de France ja oma saavutust hiljem veelgi korrata. Milles siis peitub tema saladus?
Rest day breakfast ?? #TDF #TDF2016 pic.twitter.com/gRjKMJtL2K
— Chris Froome (@chrisfroome) July 19, 2016
Tihti arvatakse ekslikult, et profid võivad süüa, mida tahavad, kuna treenivad iga päev mitmeid tunde ja kõik põleb niikuinii ära. Chris kinnitab, et tegelikult peab ta hoolikalt jälgima iga suutäit. Enda autobiograafias „The Climb“ räägib ta:
„Mis toitumisse puutub, siis püüan läbi ajada väga kergelt. Hommikuti piirdun vaid ühe kausi pudru ja kahemunaomletiga, ning ei mingeid lisandeid. Ei mingit juurdetõstmist, ei mingit näksimist, kogu lugu. Kui ees seisab tähtis etapp, siis teen omleti kolmest munast, ehkki pisut murelikult, ja segan pudru hulka pisut valget riisi.“
Rasva reguleerimine väljaspool hooaega
Ideaalse võidusõiduvormi saavutamine oli alles esimene samm. Teine oluline muudatus toitumises tulenes Sky tiimi strateegiast. Sky tiimi praegune toitumisjuht James Morton võttis selle põhimõtted kokku järgmiselt:
„Tänu oma uuringutele Liverpooli John Moores’i Ülikoolis teame me nüüd, et süsivesinike teadlik piiramine hoolikalt valitud treeninguperioodidel võib aidata parandada trenni tulemusi. Muidugi peab seejärel tarbima treeningu võtmefaasis ja rasketel võidusõiduetappidel rohkem süsivesikuid. Usun, et taoline päevase süsivesikukoguse periodiseerimine on olnud sporditoitumises viimasel kümnendil üks põnevamaid teemasid.“
Rest day breakfast ?? #TDF #TDF2016 pic.twitter.com/gRjKMJtL2K
— Chris Froome (@chrisfroome) July 19, 2016
Praktikas tähendab see, et Chris keskendub hooajavälisel ajal pigem valkudele ja tervislikele rasvadele, et õpetada oma keha, kuidas talletatud rasvu energia saamiseks ära kasutada. Sel ajal lubab ta endale hommikusöögiks mune avokaado ja lõhega ning lõunaks liha köögiviljadega.
Tour de France’i ja muude võidusõitude ajal ning rasketel treeningperioodidel naaseb ta muidugi süsivesikurikkama dieedi juurde, et täiendada glükogeeni varusid ning saavutada maksimaalsed füüsilised tulemused. Paistab, et taoline lähenemisviis võimaldab tal nautida parimat nii ühes kui teises: püsida võidusõidukaalus ennast näljutamata ning suuta suurimateks pingutusteks välja panna piisavalt energiat. Chrisi toitumine paistab olevat tõepoolest laitmatu ning tema distsiplineeritud ja nutikast süsteemist on meilgi üht-teist õppida.
