Saavutused on seda tähelepanuväärsemad, et tiimi eelarve on üks väiksemaid sel tasemel, procyclinguk.com hindab selle 18 kuni 22 miljoni euro vahemikku. 18 World Touri meeskonnast said üksnes Cofidis, raskustes siplev Arkéa-Samsic ja Intermarché-Wanty 2024. aastal hakkama väiksema summaga ning kõigil neil oli oluliselt kehvem hooaeg kui EF Educationil. Võrdluseks: hooaega domineerinud vägeva UAE Team Emiratesi eelarve oli suurim, hinnanguliselt 55 kuni 60 miljonit eurot. Samas teenis eksistentsiaalses kriisis vaevlev INEOS Grenadiers kõigest 14 võitu, ehkki nende eelarve, 50–55 miljonit eurot, oli suuruselt teine.
Teisisõnu on meeskonna juhi Jonathan Vaughtersi sõnul ratturitel ja personalil põhjust uhke olla oma saavutuste üle. Isegi vaatamata sellele, et mitmed tiimi sõitjad ei suutnud ootustele vastavalt esineda, näiteks Briti universaal Hugh Carty ja Šveitsi temposõiduspets Stefan Bissegger. Teisest küljest oli Richard Carapazil suurepärane aasta vaatamata oma 31 eluaastale. Osaliselt motiveeris teda ka eemalejäämine Pariisi olümpiamängudelt, kuhu eelistati saata Johnatan Narváez (INEOS Grenadiers).
Endine Ecuadori grupisõidumeister ja Giro d’Italia võitja Carapaz võitis Tour de France’il etapi ja mäekuninga särgi, lõpetas Vuelta a España korraliku neljanda kohaga ning tuli kodumaa meistriks temposõidus. Paljudel neil võistlustel toetas teda rattur, kelle „mootor“ võib olla tugevaim kogu ratturite karavanis – iirlane Ben Healy.
Ehkki ta võitis aasta jooksul vaid ühe võistluse, Sloveenia tuuri etapi, võib Healy nimele kuuluda kõigi aegade rekord mägietappidel lahtirebimistes osalemises või nende juhtimises ning lahtirebimiskatsete jooksul läbitud kilomeetrites. Kogu aasta jooksul tundus, et millal iganes mägietapil või isegi lauskmaal lahtirebimiskatse aset leidis, oli Healy selle eesotsas, jalad väntamas ja pea kergelt viltu. Ma väsisin ära juba ainuüksi tema vaatamisest.
Healy on kõigest 24-aastane ning küsimus on ainult ajas ja Vaughtersi pikaajalises strateegias, millal saab temast endast liider ning tal avaneb võimalus oma võrratu vastupidavus panna proovile selliste ratturite vastu nagu Tadej Pogačar (UAE Team Emirates) ja Jonas Vingegaard (Visma-Lease a Bike). Ma arvan, et Healy võib veel paljusid üllatada.
Tiimi tugevuse märk on ka fakt, et aasta jooksul kogutud 24 võitu jagunesid pea ühtlaselt viie sõitja vahel: Richard Carapaz, Alberto Bettiol, Marijn van den Berg, Neilson Powless ja Jefferson Cepeda, kuna noor sakslane Georg Steinhauser lisas Giro d’Italia etappidelt ühe võidu ja kaks esikolmikukohta.
Aga see ei tähenda, et tulevik täiesti roosiline paistaks. Carapaz saab mais 32-aastaseks ja tema vorm võib hakata langema. Carty on 30 ning 2024. aasta vormi põhjal lähemal pigem oma karjääri lõpule kui selle algusele. Ning Bettiol – kes võitis neli võistlust, sealhulgas Milano-Torino ja Itaalia grupisõidumeistrivõistlused – lahkus augustis meeskonnast Astana Qazaqstani tiimi. Samuti lahkusid Bissegger (uus tiim Decathlon AG2R) ja Simon Carr (Cofidisesse), kuna kuulus Rigoberto Urán ja veteran Andrey Amador läksid erru.
Tiim oli üleminekuturul väga aktiivne ning palkas Kasper Asgreeni (eelmine tiim Soudal-QuickStep), Samuele Battistella (Astana Qazaqstan), Vincenzo Albanese (Arkea-B&B Hotels) ning Madis Mihkelsi (Intermarché-Wanty). Tugevaim täiendus on Asgreen, kes 2021. aastal edestas Mathieu van der Poeli Flandria tuuril ja E3 Saxo Bank klassikul, kuid jättis äsja selja taha pettumusi valmistanud hooaja. 29-aastasena peaks tal jalgades olema püssirohtu veel mitme hea hooaja jagu, et meeskonnale rõõmu tuua. Ning 21-aastane Mihkels paistab olevat lootustandev sprinter, kes EM-il finišeeris kolmandana Jasper Philipseni (Alpecin-Deceuninck) ees.
Ma fännan seda meeskonda, sest nad suudavad nii vähesega nii palju teha ning kuna Vaughters on nutikas ja austusväärne mees, kelle üksikud külaliskommentaarid Eurospordis olid alati värskendavalt avameelsed ja valgustavad. Hiljuti tümitas ta Tour de France’i direktorit Christian Prudhomme’i tolle väite pärast, et 2024. aastal aset leidnud jubedad kukkumised, näiteks Baskimaa tuuril, olid põhjustatud ratturite „liiga suurest kiirusest“.
„Lisaks sportlaste käitumisele ja korraldajate tööle on absoluutselt vajalik vastavate meetmetega kahandada kiirust – ratturid liiguvad liiga kiiresti,“ teatas Prudhomme võistluste korraldajate organisatsiooni AIOCC aastakoosolekul. „Mida kiiremini nad liiguvad, seda suuremat ohtu nad kujutavad iseendale ja teistele.“
Tuleb öelda, et Vingegaard ja teised ratturid, kes seal võistlusel õnnetusse sattusid, olid kukkumise paigaks olnud kurvis hoo maha võtnud ja ilmselt sai neile saatuslikuks asfaldialuste puujuurte tõttu ebatasaseks muutunud teekate. Lisaks oli Vingegaard juba kuus kuud enne võistlust maininud just seda kohta kui ohtlikku.
Vaughters võttis vastamiseks sõna keskkonnas, mida varem tunti Twitteri nime all. „Mind ajab täiesti raevu, kuidas need paksud kõutsid, kes pole ealeski võidu sõitnud millegi muu kui kolmerattalise lastejalgrattaga ja keerutavad teiste arvelt kokku kümneid miljoneid kasumeid, lükkavad süü rattaspordi ohutusprobleemide eest ratturite kraesse,“ kirjutas ta ning lisas: „Tegu on väga võistlushimuliste inimestega. Nad on üdini valmis vajadusel võtma eluohtlikke riske. Samamoodi nagu vormel-1 sõitjad. Ja samamoodi nagu vormel-1-s tuleb selleks luua nende ümber turvalisem keskkond. Sest nemad pingutavad alati viimase piirini.“
Tasub kindlasti toetada meest, kes armastab sporti nii kirglikult ja kaitseb sama kirglikult ka sportlasi.
