Teadlased uurisid rohkem kui 400 000 täiskasvanu andmeid, kellest 55% olid naised. Osalejaid küsitleti aastail 1997–2019 ning nad andsid andmeid oma füüsilise aktiivsuse kohta. Uuring oli mõeldud välja selgitama, kuidas füüsilise tegevuse sagedus, kestvus, intensiivsus ja tüüp mõjutab mõlemal sool tervist.
Suremusrisk langes naistel 24% ja meestel 15%
Uuring kinnitas seda, mida me niigi teame – kehalisi harjutusi tegevatel inimestel on keskmiselt palju parem tervis kui istuva eluviisi viljelejatel. Kuid erinevus naiste ja meeste vahel üllatas isegi teadlasi endid.
„Kõigil regulaarse füüsilise aktiivsusega täiskasvanutel oli suremusrisk oodatult väiksem võrreldes mitteaktiivsete inimestega. Ent huvitaval kombel vähenes suremusrisk naistel 24% ja meestel 15%,“ ütles uuringu vanemautor Susan Cheng.
„Naised on ajalooliselt ja statistiliselt meestest vähem tegelenud sihipärase treenimisega. Selle uuringu ilu seisnebki teadmises, et naised saavad igast mõõduka kuni suure koormusega treeninguminutist rohkem kasu kui mehed. Loodame, et see mõjub naistele ergutavalt,“ lisas uuringu kaas-juhtautor Martha Gulati.
Naised peavad sama kasu saamiseks vähem treenima
Uuring näitas samuti, et naistel paistab olevat eelis paljudel spordialadel alates rattasõidust kuni tõstmiseni.
Mõõduka kuni suure koormusega aeroobne treening – jalutamise või rattasõidu puhul saavutasid mehed maksimaalse kasu viie tunniga nädalas. Naised saavutasid sama mõju vähem kui 2,5 tunni nädalase treeninguga.
Jõuharjutused – jõuharjutused, nagu raskuste tõstmine või kehatüve harjutused, tõid meestele kõige enam kasu kolme harjutuskorraga nädalas, kuna naised saavutasid sama mõju kõigest ühe harjutuskorraga.
Autorid tõid välja, et naiste suremusrisk vähenes veelgi, kui nad tegid aeroobseid harjutusi üle 2,5 tunni nädalas või jõuharjutusi kaks või enam korda nädalas.
Siht – 300 harjutusminutit nädalas
Uuring sedastab, et kui arvesse võtta kõiki tüüpi kehalised harjutused ja muutujad, tekib meeste tervisele kõige enam kasu 300 minuti mõõduka kuni suure koormusega treeningust nädalas, kuna naised saavad samasuguse efekti kätte 140 minutiga nädalas. Kuid naised saavad veelgi enam kasu, kui treenivad kuni 300 minutit nädalas. Seega on siht mõlemale soole sama, lihtsalt naised võidavad sellest rohkem.
„Ma loodan et see teedrajav uuring motiveerib naisi, kes praegu regulaarselt füüsiliselt aktiivsed ei ole ning nad mõistavad, et võivad saada tohutut kasu, kui tegelevad natukenegi rohkem regulaarsete kehaliste harjutustega ja investeerivad oma pikaajalisse tervisesse,“ ütles Christine M. Albert.
