Uus Jaapanist pärit uuring annab värske vaatenurga vanale nõuandele: söö aeglaselt. Teadlased on avastanud, et oluline ei ole ainult see, mida sa sööd, vaid ka kui kiiresti sa seda teed – see mõjutab oluliselt, kui palju sa lõpuks ära sööd. Tähtsad on nii söömiskiirus, suutäite arv, mälumiste hulk kui ka ampsude suurus. Veelgi parem – need leiud pakuvad lihtsaid ja tasuta strateegiaid, mida igaüks saab kasutusele võtta, et toetada paremaid toitumisharjumusi ja aidata ülekaalu vastu võidelda.
Aeglasem söömine võib aidata vähem süüa
Oleme kaua kuulnud, et aeglasem söömine võib aidata ülesöömist vältida, kuid siiani on selle nõuande teaduslik taust olnud veidi ebaselge. Et seda lähemalt uurida, viisid Fujita Terviseülikooli teadlased Jaapanis läbi katse 33 terve vabatahtlikuga vanuses 20 kuni 65 aastat. Osalejatele anti pitsa viile ja paluti neid süüa erinevates tingimustes – mõnikord kuulasid nad kõrvaklappidest rütmilist muusikat.
Teadlased mõõtsid, kui kaua iga osaleja söömisega aega võttis, mitu ampsu nad tegid, mitu korda nad iga suutäit närisid ja millises tempos nad seda tegid. Tulemused näitasid selgeid erinevusi meeste ja naiste vahel: naised sõid aeglasemalt, närisid rohkem ja tegid rohkem ampsusid. Huvitaval kombel oli aga närimistempo mõlemal sugupoolel üsna sarnane.
Mis tegelikult mõjutab söömise kestust
Uurijad avastasid, et söömise kogukestust ei mõjutanud ei kehakaal ega närimiskiirus, vaid hoopis see, kui palju ampsusid ja mälumisi inimene tegi. Lihtsustatult öeldes – rohkemate ampsude tegemine ja iga suutäie pikem närimine pikendasid söögikorda ning viisid tõenäoliselt väiksema toidukoguse söömiseni.
Muutust tõi ka väline rütm. Kui osalejad kuulasid aeglast, 40 lööki minutis rütmi, aeglustus nende söömine oluliselt võrreldes olukorraga, kus muusikat ei olnud. Aeglane rütm julgustas neid rohkem närima ja rohkem ampsusid tegema ning pikendas söögiaega loomulikul viisil.
See on hea uudis, sest näitab, et väiksed muudatused – nagu rohkem närimine ja väiksemad ampsud – võivad anda mõõdetavaid tulemusi ilma vajaduseta drastiliste toitumisharjumuste muutusteks.
„Need on lihtsad ja kulutusi välistavad sammud, mida saab kohe kasutusele võtta, et ennetada rasvumist. Kui seda söömiskäitumist rakendada koolilõunates ja muudes programmides, võib see aidata vältida tulevikus rasvumisega seotud haigusi,“ ütles uuringu juhtivautor professor Katsumi Iizuka.
Lihtsad nipid, kuidas oma söömist aeglustada
Uuringu põhjal võib proovida järgmisi praktilisi võtteid:
- Tee väiksemaid ampsusid: kasuta väiksemaid söögiriistu, näiteks teelusikat supilusika asemel, või lõika toit väiksemateks tükkideks – see suurendab ampsude arvu iseenesest.
- Kuula aeglast muusikat: rahulik, aeglases tempos muusika söögiajal võib sind alateadlikult aeglasemalt sööma panna.
- Närid rohkem: püüa iga suutäit närida 20–30 korda. Algul võib see tunduda veider, kuid harjud kiiresti ära.
- Väldi segavaid tegureid: lülita televiisor välja ja pane telefon käest. Tähelepanelik söömine aitab sul märgata, millal kõht tegelikult täis saab.
Me kipume keskenduma kaloride arvu vähendamisele või teatud toiduainete vältimisele, kuid tegelikult on oluline ka kuidas me sööme. Kui otsid lihtsat viisi, kuidas vähem süüa ilma, et peaksid ennast piirama, siis proovi aeglasemalt süüa. See on vähese vaevaga ja täiesti tasuta lähenemine, mille mõju on teaduslikult tõestatud – ja mis võib pikas plaanis tervisele tõeliselt head teha.
