Sa võid meenutada mõnd World Touri etappi, kus profirattur lõpetab oma pudeli ja viskab selle teeserva. Hügieeni mõttes võib see olla üks targemaid otsuseid, mida teha. Pudelis toimetav elu on – leebelt öeldes – mikroobne džungel, ja mitte Disney versioonis. Kui seda suumida mikroskoopilisele tasemele, näeksid auravat ja puntras massi asjadest, mida sa kindlasti juua ei taha.
Kas oled kunagi pudelisse sisse vaadanud ja tundnud selle siseseintel limast kihti? Halb uudis – see pole lihtsalt vana joogi jääk. See on bakteriaalne biofilm.
Rattapudel pole kaugeltki steriilne keskkond. Isegi kraanivesi – olgu see nii puhas ja reguleeritud kui tahes – sisaldab baktereid. Standardid erinevad küll riigiti, kuid isegi kõrge kvaliteediga vesi ei ole 100% bakterivaba. Tavatingimustes pole see probleem, sest enamik baktereid pole kahjulikud.
Probleem algab siis, kui pudel puutub kokku ratturiga.
Kui sukelduda mõnda uuringusse teemal “mis toimub korduvkasutatavas joogipudelis”, siis selgub kiiresti, et õuduslugu algab just sealt. Iga lonksu võtmisel liiguvad su bakterid suust pudelisse – ja seal nad hakkavad kiirelt paljunema.
Üks Journal of Food Protection’is avaldatud uuring leidis, et enam kui 20% korduvkasutatavatest pudelitest sisaldasid kolibaktereid või fekaalijääke. Need satuvad sinna – arvasid õigesti – sinu suust, või näiteks pesemata käte kaudu. Sellised bakterid võivad põhjustada kõike alates kergest kõhuvaevusest kuni korraliku seedehäireni. Ja kuigi nad suudavad kasvada ka jahedamas keskkonnas, tunnevad nad end eriti hästi soojas – näiteks kui jätad pudeli päikese kätte. Vaid ühe päevaga võib bakterikoloonia kasvada miljonitesse.
Ja see on ainult vee puhul. Lisa sinna mistahes muu jook, ja olukord halveneb veelgi.
Mis toidab sind, toidab ka baktereid. Eriti suhkrurikkad joogid toimivad mikroobse elu supertoiduna. Üks uuring leidis, et kõik muu peale puhta vee loob ideaalse kasvukeskkonna bakteritele ja hallitusele. Valgupulbrijoogid on eriline õudusunenägu. Ja ära isegi mõtle oma pudelit kellelegi jagada. Sinu immuunsüsteem on harjunud sinu bakteritega, aga kellegi teise omad? Mitte nii väga. Enamikul inimestest on suus 500–600 erinevat bakteriliiki. Mis ühele on ohutu, võib teise täiesti rivist välja lüüa. Sa võid olla mingi nakkuse kandja ilma, et ise sellest tead – sinu hästi treenitud immuunsüsteem lihtsalt hoiab seda kontrolli all.
Kui see kõik hakkab meenutama tüüpilist “miks ma küll selle artikli lahti tegin” tüüpi lugu, siis sa pole üksi.
Carl Behnke, toiduohutuse ekspert Purdue Ülikoolist Indianas, tegi ülikoolilinnakus eksperimendi, kus ta kontrollis juhuslikke tudengeid ja töötajaid ning nende korduvkasutatavaid pudeleid. „Üks asi, mis eriti silma paistis, oli see, kui paljud ei tahtnudki teada tulemusi,“ rääkis Behnke BBC-le. Miks? Sest sisimas nad juba aimasid, et nende hügieeniharjumused pole just kiita. Tõepoolest, 15% osalejatest tunnistas, et nad ei pese oma pudeleid kunagi.
Behnke ja tema meeskond soovitavad kõige tõhusama meetodina kasutada nõudepesumasinat koos desinfitseeriva pesutsükliga (eeldusel, et pudel on masinas pestav).
Nii et palju õnne neile, kes jõudsid selle artikli lõppu ilma kohe pudeliharja ja pleegituspudeliga kraanikausi poole tormamata. See on juba tõsine vaimne vastupidavus.
Aga kuidas on pudelimaterjaliga? Uuringud näitavad, et metallpudelid on bakterite kogunemisele veidi paremini vastu kui plastpudelid. Parimad tulemused andsid klaaspudelid: need on mittepoorsed, kergesti puhastatavad ja kuna need on läbipaistvad, näed ka, millal neid vaja pesta.
Sellegipoolest on kuju olulisem kui materjal. Kitsakaelalisi pudeleid on keerulisem puhastada kui laiasuulisi. Ja ärme unusta korke ja voolkuid jne – need on tõelised mikroobipesad. Üldiselt on teadlaste üksmeelne järeldus: regulaarne ja põhjalik puhastamine vähendab bakteririski. Kui sa seda ei tee, korraldad sa oma pudelites pikaajalise pisikupeo.
Nii et kui sa nüüd ärevalt köögi poole piilud, siis siin on mõned kiired pudelihoolduse soovitused, et su “bidon“ oleks alati heas vormis:
- Kõige lihtsam – jää vee juurde. Magusad joogid ja pulbrisegud = bakteripidu – aga see soovitus ilmselt ei sobi kõigile.
- Tühjenda ja loputa pudel pärast iga sõitu.
- Pese seda seebi ja harjaga vähemalt kord nädalas.
- Ära unusta korki ja selle sisu – see vajab ka hoolt.
- Lase pudelil õhu käes tagurpidi kuivada. Ära kunagi hoia seda märjana.
- Ära jaga seda mitte kellegagi. Isegi mitte oma parima treeningkaaslasega.
- Kui pudel hakkab imeliku lõhnaga olema – viska ära. Ära kõhkle. Lihtsalt vaheta välja.
Püsi hüdreeritud. Püsi puhas. Ja loodame, et su bidon ei muutu kunagi õuduste-džungliks.
