Mis toimub Visma–Lease a Bike’i meeskonnaga kaks kuud enne Tour de France’i? See polegi tegelikult retooriline küsimus, sest eriti pärast seda, kui nende kahekordne Touri võitja Jonas Vingegaard kukkus Paris–Nice’i viiendal etapil, on nii meeskonna kui ka selle tähtede tegevus olnud läbipaistmatu ja kohati lausa salapärane.
Vingegaard kukkus 13. märtsil, vigastas randme ja sai põrutuse. Kuus nädalat hiljem teatas meeskond, et ta on vigastustest täielikult paranenud ja jätkab valmistumist võitluseks oma põhirivaali Tadej Pogačari (UAE Team Emirates–XRG) vastu Le Touril.
„Jonase konkreetne ettevalmistus Tour de France’iks algas sel nädalal tuuletunneli testiga Aalborgis, Taanis,“ seisis meeskonna avalduses. „Varsti suundub Team Visma | Lease a Bike’i taanlasest rattur koos meeskonnaga Sierra Nevadasse kõrgmäestikutreeningule. Sellele järgneb Critérium du Dauphiné. Pärast seda toimub viimane kõrgmäestikutreening Tignes’is – viimane ettevalmistus suurimaks eesmärgiks Prantsusmaal.“
Kuna vigastus sundis teda loobuma ka Volta a Catalunyast, stardib 28-aastane taanlane Tourile vaid kahe etapivõistluse kogemusega sel aastal – ta võitis Volta ao Algarve veebruari keskpaigas ning sõidab ka Dauphinél. See tähendab, et ta on enne Touri sõitnud vaid kahes individuaalses temposõidus, kuna Paris–Nice pakkus ainult meeskondlikku temposõitu, mille Visma küll võitis. Kas sellest piisab, et olla võrdne tiitlikaitsja Pogačariga? Pogačaril on käsil väga tihe ja edukas kevad – ta jõudis poodiumile kõigil neljal monumendil millest osa võttis, võites neist kaks. Lisaks võitis ta veel kaks kevadist klassikut.
Vingegaard käis hiljuti ka Touri marsruudil erinevaid tõuse luuramas, sealhulgas Püreneede Col du Soulor ja Hautacam (12. etapp), ning Col de Peyresourde, mis on osa 14. etapi raskest – ja võimalik, et otsustavast etapist, kus tulevad mängu ka Col du Tourmalet, Col d’Aspin ja lõputõus Luchon Superbagnères’sse.
Kõrgmäestikutreening on hea, kuid ükski treening ei asenda päris võidusõitu. Kuid Visma treenerid on enesekindlad. „Me teame, et selline lähenemine tema puhul töötab. Mõned ütlevad, et vähene võistlemine on risk, aga see on meile juba varem edu toonud,“ ütles Vingegaardi treener Tim Heemskerg intervjuus Velole. „Mõistetavalt sooviks paljud teda rohkem enne Touri võistlemas näha, kuid me teeme plaani, mis annab meile parima võimaluse kõige olulisemal ajal edu saavutamiseks – see tähendab palju nii Jonasele kui kogu meeskonnale.“
Kas Wout van Aert on kaotanud võidutahte?
Vingegaard sai mullu aprillis Itzulia Baskimaa tuuril palju raskemalt vigastada ja ei võistelnudki enne Touri, kuid lõpetas seal Pogačari järel siiski väga tugeva teise kohaga. Hea tulemus, kuid siiski teine. Heemskerg meenutab kindlasti ka, et Pogačar kukkus 2023. aastal Liège–Bastogne–Liège’il, tegi enne Touri väga vähe võistlusi ja lõpetas siis… Vingegaardi järel teisena.
Ja mis toimub Wout van Aertiga, kel on sellel aastal plaanis osaleda nii Giro’l kui Touril? Aasta alguses ütles ta, et seab sihiks Flandria velotuuri ja Paris–Roubaix’. Aga mida ta mõtles „sihiks seadmise“ all? Kui neljas koht oli eesmärk, siis oli see edukas. Raske uskuda, et ta kavatses neid võita – või enamikku kevadistest klassikutest – sest ta ei paistnud nendel võistlustel võidu peale välja minevat. Paljudes sprindifinišites ei tundunud , et ta tõesti 100% pingutanud oleks ja kõik mängu pannud.
Minu hinnangul pingutas ta tõsiselt vaid kahel võistluses: Dwars door Vlaanderen, kus ta tõesti soovis võitu, kuid kaotas Neilson Powlessile (EF Education–EasyPost), ja Amstel Gold Race’il, kus ta ei püüdnudki liidritega kaasa minna ja võitis hoopis grupifiniši… saavutades neljanda koha, olles 34 sekundit võitjast maas. Kas ta kasutas kevadklassikuid lihtsalt oma suurtuuride duubli ettevalmistuseks – eesmärgiga võtta etapivõite, rohelisi särke ja aidata Vingegaardil Tour võita? Nii see vähemalt paistis. Aga kes teab?
Kuidas on lood ülejäänud tugimeeskonnaga?
Ja lõpuks – kuidas on lood Vingegaardi teiste abimeestega, nagu Sepp Kuss, Christophe Laporte, Dylan van Baarle ja Matteo Jorgenson? Jorgenson võitis Paris–Nice’i ja sõitis mõned klassikud, näidates head vormi. Ta osaleb Dauphinél ja Touril, kus saab olla hindamatu abiline – eriti kui suudab mägedes veelgi areneda. Tiesj Benoot on kevadel van Aerti teenistuses väga hea välja näinud ja saab olema Vingegaardi edu võtmefiguure Touril.
Kuss, kes on olnud viimastel aastatel Vingegaardi peamine abiline mägedes, on sel kevadel olnud täielik kadunud mees – ta ei lõpetanud isegi Itzulia tuuri. Pole infot, miks ta katkestas, aga kõigil varasematel etappidel jäi ta pigem grupi tagumisse otsa ja tundus varasemast tasemest kaugel olevat. Pärast seda pole teda nähtud ja tema järgmine start ongi juba Touril.
Laporte on kogu aasta vaevelnud viirusinfektsiooniga ja pole võistelnud alates oktoobrist. Ka tema nimi on Touri koosseisus kirjas .
Meeskonna uus hinnatud täiendus Simon Yates osaleb nii Giro’l – kus ta eeldatavalt sihib üldarvestust – kui ka Touril, kus ta tõenäoliselt asendab nüüdseks lahkunud (ja rivaaliks saanud) Primož Rogliči (Bull–BORA–Hansgrohe). Tema kevad oli tagasihidulilk ja tema vorm jääb hetkel tundmatuks suuruseks.
Victor Campenaerts kukkus Itzulia tuuril ja murdis oma abaluu. Meeskonna tugev sprinter Olav Kooij murdis Gent–Wevelgemil rangluu ja on samuti rivist väljas. Ükski ratturitest pole andnud konkreetseid teateid oma seisundi kohta, kuid üldine tunne on, et Visma–Lease a Bike stardib Tour de France’ile pigem lootuses, et midagi siiski õnnestub.
Samas kui Pogačari UAE Team Emirates näib stabiilne ja vähemalt sama tugev kui varem, peab Visma leidma lahenduse kõigile küsimustele oma ratturite tervise ja valmisoleku kohta. Müsteerium süveneb.
