Kas käkitegu?
Tour de France kujuneb tunduvalt keerulisemaks, kuna seal on kavas osaleda nii Pogačaril kui ka noorel imelapsel Paul Seixasil (Decathlon CMA CGM). Giro näib aga Vingegaardi jaoks olevat justkui käkitegu. Taanlasel on käsil suurepärane hooaeg pärast seda, kui ta teatas 2025. aasta lõpus, et on lõpuks taastunud 2024. aasta Baskimaa tuuri ränga kukkumise tagajärgedest.
Kuigi treeninglaagris toimunud kukkumine häiris tema hooaja alguse graafikut, võitis ta märtsis kindlalt nii Pariis-Nice’i kui ka Kataloonia tuuri, näidates oma parimat vormi. Girol ei asu talle vastu ühtegi “maailmavallutajat” – kuigi Egan Bernal (Netcompany INEOS) on 2019. aasta Touri ja 2021. aasta Giro võitja, Jai Hindley (Red Bull–BORA–hansgrohe) võitis 2022. aasta Giro ning Hindley 22-aastane meeskonnakaaslane Giulio Pellizzari näitas väga head minekut võites Alpi tuuri, edestades Bernali, Hindleyt, Michael Storerit (Tudor Pro Cycling) ja Ben O’Connorit (Jayco AlUla), kes kõik on võimelised poodiumile jõudma – nagu ka Adam Yates (UAE Team Emirates–XRG). Nendest sõitjatest usun ma, et Pellizzari jõuab Vingegaardile kõige lähemale, sest tema vorm on tõusuteel ja tal on veel palju potentsiaali. Ta lõpetas eelmise aasta Giro kuuendana ja peaks sel aastal tegema märksa parema tulemuse, eeldusel, et just tema, mitte Hindley, on Red Bulli esinumber.
Kuna puuduvad Pogačar, Seixas, vigastatud Juan Ayuso (Lidl-Trek), haigestunud João Almeida (UAE Team Emirates–XRG) ja tema meeskonnakaaslane Isaac del Toro, keda hoitakse Touri jaoks, on tänavune Giro tippmeeste poolest veidi hõre. Lisaks on Vingegaardil tugevam abimeeskond, kus vana sõber Sepp Kuss ja väsimatu Victor Campenaerts teda Giro tõusudest üles veavad. Kui ei juhtu õnnetust või haigestumist, on see tuur Vingegaardi oma.
See ei tähenda, et võidusõit tuleks igav. Kaugeltki mitte. Netcompany INEOS-el on uus nimisponsor ja tugev tiim, et toetada Bernali või Thymen Arensmani, kellel on samuti võimalus poodiumile pääseda. Ka Red Bullil on Pellizzari toetuseks väljas võimekad abilised nagu Hindley ja Aleksandr Vlasov. Pellizzari ise on aga põnev ja hulljulge võistleja.
View this post on Instagram
Bulgaaria algus ja muud üllatused
Võidusõidus on paar uudset asjaolu, millest olulisim on Bulgaaria Grande Partenza. Esmakordselt ajaloos algab Giro Bulgaarias, mis on 12. välisriik, kus start on toimunud, ja veedab seal kolm päeva. Lisaks vähendasid Giro korraldajad Pogačari ja Vingegaardi sarnaste superstaaride meelitamiseks pikkade ja järskude tõusude arvu. Selle asemel eelistati lühemaid ja plahvatuslikumaid mägietappe, et ratturid, kes soovivad osaleda ka Touril, ei oleks tuuri lõpuks liialt kurnatud.
Selle tulemusena vähendati kogutõusu meetreid 2025. aasta 52 000 metrilt tänavu 49 150 meetrile. Kaks mägietappi on väga lühikesed (14. etapp on 133 km ja 16. etapp vaid 113 km pikk) ning kuningliku 19. etapi (5000 tõusumeetrit) finants on vaid 2. kategooria tõusu otsas (5 km @ 9,7%). See peaks veidi parandama Pellizzari ja teiste šansse Vingegaardi vastu, kes eelistab pikki tõuse. Kuid tõenäoliselt sellest ei piisa, seega eeldage, et taanlane kannab maglia rosa’t ehk liidri roosat särki ka siis, kui võidusõit 31. mail Roomas lõppeb.
See muudatus ei ole nii drastiline tõusumeetrite vähendamine kui 2024. aastal, mil korraldajad jätsid kavasse vähem kui 43 000 tõusumeetrit, et meelitada Pogačari osalema ilma tema Giro-Touri duubli šansse rikkumata. Ta osales ja nagu me teame, tegi duubli ära. Iroonia seisneb selles, et Vingegaard oleks Girol osalenud niikuinii, sest ta soovib väga Giro-Touri-Vuelta võitude komplekti. „Kas võita kõik kolm Suuratuuri või Tour de France 2026. aastal?“ arutles ta eelmisel aastal väljaandes La Dernière Heure. „Ma arvan, et eelistaksin võita kolm Suuratuuri.“
Sprinterid on rahul
Muudatused annavad rohkem võimalusi sprinteritele, sest kavas on vähemalt seitse etappi, mis lõppevad tõenäoliselt grupifinišiga. Samuti luuakse rohkem võimalusi tugevatele jooksikutegruppidele, mis on muutunud üha haruldasemaks. See tähendab, et Girol peaks nägema tippsprintereid jahtimas maglia ciclamino’t ehk punktiarvestuse liidri lillat särki. Ja neid seal ka on.
Minu hinnangul on Lidl-Treki sõitja Jonathan Milan hetkel maailma parim sprinter. Ta on sel aastal võitnud juba seitse võidusõitu ja saabub Girole hästi puhanuna, olles viimati võistelnud kuu aega tagasi Pariis-Roubaix’l. Lisaks võitis ta lilla särki 2023. ja 2024. aastal, jättis eelmise aasta Giro vahele Touri kasuks ning võitis seal rohelise särgi. Ta on oma mõõtude kohta (194 cm ja 84 kg) ka väga hea ronija ning peaks tõusumeetrite vähenemisest kasu lõikama.
Tema tugevaimaks konkurendiks peaks olema 22-aastane Paul Magnier (Soudal Quick-Step), kes pole veel oma suurt potentsiaali täielikult realiseerinud ega võitnud ühtegi Suuratuuri etappi. Ta sõitis eelmise aasta Girol, kus tema parimaks tulemuseks jäi kolmas koht enne katkestamist pärast 15. etappi. Kuid tänavusel Algarve tuuril võitis ta kaks etappi ja rohelise särgi ning näib olevat võimeline Girol etapivõidu või paar kirja saama.
Kuid ta peab seljatama ka Alpecin–Premier Techi mehe Kaden Grovesi, kes on võitnud kaheksa Suuratuuri etappi ja kahel korral Vuelta punktiarvestuse. Tema hooaega on aga seganud veniv põlvevigastus. See sundis teda 1. märtsil Kuurne-Brussel-Kuurne võidusõitu katkestama ja pärast seda pole ta võistelnud. See muudab tema vormi küsimärgiks, kuid kui ta naaseb tervena ja oma parimal tasemel, on ta Milanile ja Magnier’le kõva pähkel.
