On olemas info kiiruse, tõusumeetrite ja isegi efektiivsuse kohta— aga kus on tunnustus nende sõitude eest, kus su jalad olid trenni lõpus nagu keedetud sült, kopsud vaevalt toimisid ja sa elasid viimase tõusu peal napilt üle surmalähedase kogemuse? Strava on unustanud kõige rattal kogetud ema— täieliku, hinge purustavat piina.
Nii et, kui sa oled Strava juhtkonna liige, kuula nüüd tähelepanelikult – me räägime tõsistest uuendustest. On aeg, et meie lemmik-sotsiaalvõrgustikus oleks kannatusskoor. Kui me juba kannatame, võiks selle eest ka Kudoseid saada .
Mis asi see kannatusskoor üldse oleks?
See oleks revolutsiooniline uus Strava näitaja, mille puhul ei ole oluline , kui kiiresti sa sõidad — vaid , kui kohutavalt sa end seda tehes tundsid. Hakkab midagi koitma? Ideaalne neile algajatele, kellel on peale lõiku või mäe otsa jõudes hing kinni, samal ajal kui teised küsivad, et millal uus lõik hakkab või kus järgmine tõus on? See oleks ideaalne motivaator neile, kes ei suuda kohaliku segmendi rekordit lüüa, aga suudavad kindlasti selle nimel kannatada. Kas pole see mitte iga ratturi tõeline sisemine motivaator?
Mõtle sellest kui valu kannatamise näidikust, mis annab sõidu lõpuks sulle õiguse uhkust tunda, et sa üldse kõige absurdsemates ja piinarikkamates oludes ellu jäid. Kui traditsioonilised näitajad, nagu pulsitsoonid ja võimsus, keskenduvad tulemusele, siis kannatusskoor keskenduks ainult toorele, filtreerimata psühholoogilisele piinale. See oleks lõplik kinnitus sinu vaimsele tugevusele, vastupidavusele ja keeldumisesele alla anda — ükskõik kui piinarikas see trenn ka ei tundunud.
Kuidas seda arvutataks?
See ongi suurim küsimus. Kuidas mõõta psühholoogilist traumat äpis? Oleks küll tore, kui päris psühholoog kuulaks peale igat sõitu su ohkimist (kui sul on treener, siis kuulab tema, halvemal juhul kuulab seda kodus elukaaslane), aga see pole just kõige kuluefektiivsem lahendus. Nii et keskendume hoopis vanadele headele algoritmidele.
Strava algoritm peaks arvesse võtma kõik viisid, kuidas rattur saab end füüsiliselt, vaimselt ja hingeliselt hävitada. Tõusumeetrite arv oleks võtmetegur, sest miski ei karju “kannatus” rohkem kui ronida tõusust üles, mis on nii järsk, et hakkad mõtlema, kas vanaema kudumishobi pole mitte meeldivam variant. Mida kauem jõllitad oma GPS-i , kus kuvatakse tõusunurga juba siis kahekohalisi numbreid, seda kõrgem kannatusskoor. Lisapunktid, kui oled kunagi rattalt maha tulnud ja seda lükanud, teeseldes, et “imetled vaadet” või “teed pilti maastikust”.
Temperatuur oleks järgmine oluline tegur, sest tõeline kannatus tuleb ekstreemsetes ilmastikuoludes. Kui su joogipudel muutub kõrvetava päikese käes laavalambiks või külmub talvel jääkamakaks, peaks Strava seda tunnustama. Ekstrapunktid neile, kes lähevad sõitma alla nulli (tugevamad ka alla -30 C) ja saavad alles hiljem aru, et nende näoilme muutub alles kevade saabudes. Tuule kiirus oleks samuti oluline — iga rattur teab, et tagantuul on müüt ja vastutuul on elu hävitav reaalsus. Kui oled kunagi tundnud, et väntad nagu läbi siirupi ja jääd ikka samasse kohta toppama, siis kannatusskoor lendab lakke. Lisapunktid, kui tuul viskas näkku oksaraage või mööduv rekka tõukas sind keeristormiga järgmisesse asulasse.
Aga loodus ei ole ainus, mis su sõitu takistab. Mehaanilised probleemid mängiksid kannatusskoori arvutamisel suurt rolli. Katkised ketid, kolm järjestikust kummipurunemist või seletamatu käikude kadumine — kõik see tõstab su piinataset. Lisapunktid, kui pidid rattal remonti tegema ainult kaablivitsade ja palvetega. Ja suurimad boonused neile, kes pidid samal ajal äiksetormi eest põgenedes rattale kapitaalremonti tegema.
Aga kõige rohkem punkte saab raske hingeldamise ja iseendaga võitlemise eest. Selleks võiks Strava kasutada telefoni mikrofoni, et kuulda võtmefraase — mida siin siiski täpselt välja kirjutada ei saa. Ütleme lihtsalt, et need fraasid soovivad maailmale rahu ja armastust, väga värvikal moel.
KOM-id ja PR-id kannatustabelisse
KOM-id (King Of Mounatain) ja PR-id (Personal Record) muutuksid teisejärguliseks võrreldes sellega, kui palju rattur suutis ühes sõidus end füüsiliselt ja vaimselt hävitada. Ratturid ei ajaks taga enam kiirust — nad jahiks kannatuspunkte nagu raja ääres käsklusi karjuv algklasside võimlemisõpetaja Cooperi testi ajal.
Selle ülla edetabeli tipus oleks uued prestiižikad tiitlid. Näiteks Everesti Kannataja — neile, kes otsustasid, et 8848 meetri tõus ühes sõidus on hea mõte, aga said poole peal aru, et see oli suur viga. Kokkuvarisemise Kuningas või Kuninganna — au neile, kes treeningu aegse toitumise täiesti valesti planeerisid ja lõpuks nägid Jeesust… või vähemalt rääkivat juustuburgerit. Mehaaniline Hädapätakas— neile, kes mitme katkise komponendiga koju tagasi tulid ainult tänu tahtejõule, kaablivitsadele ja teibile.
Ja lõpuks oleks Draama Kuningas ja Kuninganna — tiitel kõige melodramaatilisema trenni pealkirja eest, mis peab mahtuma alla 55 tähemärgi. “Lõunasöögisõit” või “Hea sõit, tugev tunne” pole enam lubatud. Strava oleks nüüd täis pealkirju nagu “Hävitatud jalad, tahaks surra” ja “Sülitasin sellel tõusul kopsud välja .”
Mõju Strava kultuurile
Oled valmis Strava kultuuri täielikuks ümberkujundamiseks? Sõiduraportid ei räägiks enam võimsusnäitajatest või isiklikest rekorditest, vaid sellest, kes kannatas kõige rohkem. Ühised grupitreeningud muutuksid kannatusvõistlusteks, kus valitakse kõige hullemad võimalikud marsruudid, et saada rohkem punkte. Mida rohkem mägesid, halvem ilm ja vähem kaasa võetud jooki/sööki, seda parem. Kohvikus peatuda? See on ainult allaandjatele. Tõelised sõitjad kannatavad ära näljast põhjustatud hallutsinatsioonid ja eksistentsiaalse hirmu järgmise tõusu ees, ainult et tõsta oma kannatusskoori.
Uued Strava väljakutsed ilmuksid — mitte enam tulemusele, vaid kannatuste kaudu vastupidavusele. Sõitjad prooviksid uusi katsumusi nagu “Nuta vähemalt korra trenni jooksul”, mis julgustaks sõitjat endast kõik trenni jätma, või “Maksimaalse Kollapsi Katse”, kus sõidetakse nii kaua kui võimalik ilma korraliku toitumise ja joogita, kuni jõutakse deliiriumisse. Ja siis veel hinnatud ja prestiižne “Murtud Vaimu Märk”, mille saab ainult see, kes sõidu jooksul tõsiselt mõtles kogu oma ratta inventaari esimsele ettejuhtuvale ära kinkida…
