Ära varja oma söömisharjumusi
Halbade harjumuste varjamine on hästi tavaline. Liigsöömisega on sama lugu. Raske on jagada teistega midagi, mille pärast Sul on piinlik, see tundub nii õrn teema. Probleem seisneb aga selles, et ülesöömisest tingitud piinlikkustunne muudkui tugevneb ja halva harjumusega võitlemine muutub üha raskemaks. Oma muret ei pea ju jagama kõigiga, kui see nii hirmus tundub. Mõtle kellelegi usaldusväärsele, olgu see sõber, treener või arst, ning räägi talle, mis Sind vaevab. Kellelegi rääkimine on oluline esimene samm liigsöömisest vabanemisel.
Võta kasutusele mehaaniline söömine
On kasulik teada, et liigsöömise tung on loomulik. Inimesed on loodud pärast toidupuudust üle vajaduse sööma, et vältida näljasurma. Siin aga tekibki probleem. Liigsööjad kipuvad pidama karmi dieeti, kuni nad seda enam välja ei kannata, ja kukuvad uuesti pööraselt õgima. See tekitab taas süümepiinu ja sunnib dieeti veelgi karmistama, mis aga vältimatult toob kaasa järgmise liigsöömiskuuri.
Kui niisugune nõiaring tundub tuttav, võib Sulle kasuks tulla mehaaniline söömine. See süsteem on mõeldud inimestele, kes on kaotanud oma normaalse söögiisu ja täiskõhutunde, et aidata neli näljatunnet vältida ja õigele rajale tagasi pääseda. Mehaaniline söömine nõuab söömist regulaarsete ajavahemike järel sõltumata söögiisust. Sul peab päeva jooksul olema kolm põhitoidukorda ja kolm oodet nende vahel, nii et ärkveloleku ajal sööd Sa iga kolme tunni järel. Siin on üks näide võimalikust mehaanilise söömisega päevast:
- 7:00 hommikusöök (mitte hiljem kui tund pärast ärkamist)
- 10:00 hommikuoode
- 13:00 lõuna
- 16:00 õhtuoode
- 19:00 õhtusöök
- 22:00 hilisõhtune oode
Pidusöök aegluubis
Isegi parima toitumisplaani ja tugevaima tahte korral tekib varem või hiljem paratamatult tung õgida. See on täiesti normaalne. Kuid isegi kui Sa ei suuda sellele vastu panna, on oluline valmis olla ja teada, kuidas sellega toime tulla võimalikult väheste kahjudega. Üks väga häid tulemusi andev strateegia on liigsöömise teadvustamine ja selle aeglustamine. Kui Sa sööd aeglaselt ning teadvustad endale toidu maitset ja sellest saadavaid kogemusi, on märksa keerukam kasutada toitu tuimestina või oma emotsioonide maandajana. Siin on mõned nipid söömingu aeglustamiseks:
- Alustuseks pane endale toiduportsjon taldrikule.
- Istu laua äärde ja hinga paar korda sügavalt sisse, enne kui söömist alustad.
- Võta üks suutäis ja pane söögiriistad käest ära.
- Näri, keskendu söödava toidu tekstuurile ja maitsele.
- Hinga taas paar korda sügavalt sisse ja oota mõni hetk, enne kui uuesti noa-kahvli haarad.
Proovi muul viisil emotsioonidega hakkama saada
Me kõik teame, et nälg ei ole liigsöömise algpõhjus. Tavaliselt on selleks hoopis tugevad emotsionaalsed seisundid, mis panevad meid otsima väljapääsu – midagi leevendavat või põnevat. Ja see „midagi“ ongi söök. Nende emotsioonidega hakkamasaamine on liigsöömisega toimetulekuks esmatähtis. Praktikas tähendab see emotsioonida mahalaadimist erinevatel viisidel. Mõne meelest aitab jalgrattasõit, teiste meelest võib päästeteeks olla päevikupidamine, majapidamise koristamine, nutmine, sõprade küllakutsumine või olukorrast sõltuvalt kasvõi kõik korraga.
Et leida endale tõhusat leevendust, tuleks aru saada, millised emotsioonid õgimist põhjustavad. Järgmisel korral, kui Sul tekib vastupandamatu soov piiramatult toitu kugistada, vaata enda sisse. Kui Sul kujuneb välja arusaam, millisele põhiemotsioonile Sa reageerid, oskad seda tõenäoliselt ka paremini maandada. Siin on mõned näited, millised vajadused end emotsioonide taha peidavad.
- kurbus – nutmine
- üksindus – suhtlemise otsimine
- igavus – põnevuse otsimine
- häbi – enese haletsemine
- pahameel – andestamine
- tühjus – loomingulise väljundi otsimine
- viga – piiride kompamine
- äng – hinge tõmbamine
- stress – tee üks samm korraga
Leia püsiv tugi
Kui oled proovinud paljusid asju, aga oma äkiliste liigsöömishoogudega ikka hädas, võib väga väärtuslikuks osutuda pidev tugi. See tugi võib olla väga erinevas vormis. Näiteks sõber, kes on sama asja läbi teinud, professionaalne abi terapeudilt või liitumine mõne krooniliste liigsööjate eneseabirühmaga.
Oma muredest rääkimine toetavas keskkonnas võib Sulle anda uut jõudu, kui olukord läheb keeruliseks ning aidata Sul probleemiga toime tulla. Kui Sa aga pole valmis oma hädasid teistega jagama, võid proovida ärksuse või stressimaandamise rakendusi. Need aitavad Sul tekitada harjumust pöörata tähelepanu oma emotsioonidele ning pakuvad struktuure, mis panevad Sind regulaarselt endaga tegelema.
