„Sellega seoses on tegelikult üks naljakas lugu,“ alustas Pogačar hiljutist intervjuud väljaandele The Athletic. „Kaks nädalat tagasi olin Sloveenias ja läksin uuele kompuutertomograafiale. Teadsin, et mul on C7-lüli murd, aga siis nägime, et mul on veel kaks murdunud selgroolüli: T1 ja T2.“
Muidugi viitas ta vigastustele, mille ta sai kukkumises Vueltal, mis jättis ta veriseks ja haavatuks ning sundis velotuuri pooleli jätma ja ülejäänud 2026. aasta hooaja tühistama. C7-, T1- ja T2-lüli on kolm üksteise peal asetsevat selgroolüli, mis asuvad kaela alaosas ja ülaselja kõige ülemises osas. Koos moodustavad need kaela-rindkere ülemineku, mis ühendab kaela ülaseljaga.
See tähendab, et vigastus oli tunduvalt tõsisem, kui esialgu arvati. Meditsiiniekspertide sõnul võtab C7-, T1- ja T2-lüli murru saanud sportlase taastumine stabiilsete murdude korral tavaliselt aega 3 kuni 6 kuud, samas kui operatsiooni vajavad rasked vigastused võivad võtta 6 kuni 12 või enam kuud ning võivad isegi karjääri lõpetada. Pogačar mõistis lõpuks saadud vigastuste tõsidust. „Sel hetkel olin õnnelik, et ma ei sõitnud Euroopa meistrivõistlustel, mis oli olnud minu esialgne eesmärk,“ ütles ta. „Kui nägin, et mul on kolm murdunud selgroolüli? Olen tegelikult lihtsalt õnnelik, et olen elus või et saan üldse püsti seista.“
Ta jätkas, öeldes, et on enam-vähem naasnud oma tavapärase rutiini juurde, kuigi on endiselt ettevaatlik. „Mul ei ole enam ebamugavustunnet,“ sõnas Pogačar. „Pean olema ettevaatlik, et ma rattaga ei kukuks ega tõstaks midagi rasket vasaku käe või kaelaga. Aga põhimõtteliselt saan nüüd teha kõike tavapärast. Näiteks kahvliga süüa ja ratta seljas istuda.“

Kuna kolm murdunud selgroolüli moodustavad suure koormusega silla kaela ja ülaselja vahel, sõltub taastumisaeg sellest, milline luuosa murdus ja kas lülisammas jäi stabiilseks. Eeldame, kuna vastupidist teavet meil pole, et lülisammas jäi stabiilseks. Küsimus ei ole aga ainult selles, millal ta saab naasta tavapäraste treeningute juurde ja millal ta uuesti võistleb, vaid sama oluline on ka see, millal ta suudab taas võistelda nagu vana hea Poggi.
Teisisõnu, kui kaua peab ta veel „olema ettevaatlik, et rattaga ei kukuks“. Sest kui ta sõidab ettevaatlikult, mis on nii ebapogačarlik, pärsib see kindlasti tema võimet domineerida. Ja see vähendaks UAE edumaad.
UAE 78 võidust 2026. aastal saavutas Pogačar 21 ehk 27 protsenti. Need 78 võitu olid meeskonna kehvim tulemus alates 2023. aastast ja jäid tublisti alla mullu püstitatud rekordile, mil koguti 97 esikohta. Peamine põhjus oli see, et meeskonnal oli ebatavaliselt kukkumisterohke hooaeg. Meeskonna spordidirektor Joxean Fernández „Matxin“ ütles Eurospordile: „Tänavu on meil kukkumistega väga halvasti vedanud. Meil on olnud 78 kukkumist. Kaheksateist meie 30 ratturist on saanud luumurru.“
Sellegipoolest püsib Matxin vankumatuna. Kui Eurosport küsis tema järgmise aasta eesmärkide kohta, vastas ta: „Sama, mida Visma on saavutanud: võita samal aastal Giro, Tour ja Vuelta.“
See nõuab, et Pogačar võidaks taas kaks suurtuuri – kahtlemata Tour de France’i (rekordilist kuuendat korda!) ja Vuelta (esimest korda). Selleks peab ta tippvormi taastama juuni lõpuks ehk 10 kuud pärast oma ränka kukkumist. Jonas Vingegaardil kulus pärast ränka kukkumist Baski velotuuril (Itzulia Basque Country) oma vormi leidmiseks kaks aastat.
Meeskond peab ka Marc Soleri tagasi saama pärast vaagnaluumurdu, mille ta sai Girol, ja kolme roidemurdu, mille ta sai Vuelta-eelses treeninglaagris. Võistlustulle naasis ta alles eelmisel kuul Guangxi velotuuril (Tour of Guangxi). Ka João Almeida peab kosuma õudusunenäolisest aastast, mida saatsid püsivad haigused ja rasked kukkumised ning mis jättis ta kogu aastaks võiduta ja tõi kaasa peaaegu sama palju katkestamisi (DNF) ja ajalimiidi ületamisi (OTL) kui lõpetatud võidusõite.
Ja kes võidaks siis meeskonnale Giro? Kahtlemata põnev noor mehhiklane Isaac del Toro, kelle ainus võistlus suurtuuri liidrina toimus 2025. aasta Girol, kus Simon Yates ja Visma–Lease a Bike ta üle sõitsid ja üle mängisid. Del Toro võitis 2026. aastal 12 võidusõitu, sealhulgas suurepärase esitusega Montréali GP (Grand Prix Cycliste de Montréal), kuid teda vaevas ilmselt põlveprobleem ja Il Lombardial läks tal kehvasti.
„Treeningutele naasmine on seni läinud üsna hästi, kuid peame võtma samm-sammult,“ ütles ta väljaandele L’Equipe. „Ma ei saa teada, kas kõik on tõesti korras, enne kui end viimase piirini viin, ja see ongi probleem. Aga see on kestnud juba kolm aastat, nii et ma arvan, et see ei mõjuta mind.“
Seega on UAE kaks parimat ratturit naasmas ebakindlas vormis ja terviseprobleemidega. Kuna Paul Seixas ja Decathlon CMA CGM muutuvad tugevamaks, Remco Evenepoel ja Red Bull–BORA-hansgrohe on üha ambitsioonikamad ning Lidl-Trek rüüstab üleminekuturgu suurtuuride etapivõitjate jahil, võib 2027. aastal maanteede valitsemine osutuda pisut raskemaks.
Kõik, mis tõuseb, langeb kord. Küsige lihtsalt INEOS-ilt.