Geniaalne Visma äraminek
Sõit, kus van Aert eelmisel aastal kukkus ja oma hooaja esimese poole ära rikkus, pidi 2025. aastal tähistama tema taassündi enne suuri eesmärke: pühapäevane Flandria velotuur ja nädal hiljem Paris–Roubaix. Ja tema tiimil oli tõepoolest suurepärane strateegia.
Kui sõita jäi veel 72 km 184,2 km pikkusel trassil Roeselare’ist Waregemisse, ründasid neli Visma ratturit – Edoardo Affini, Tiesj Benoot, eelmise aasta võitja Matteo Jorgenson ja van Aert peagrupist ning saavutasid kiiresti 10-sekundilise edu. Affini jäi varsti maha, kuid ülejäänud kolm Visma meest liitusid ees olnud ratturitega – Rasmus Søjberg Pedersen (Decathlon AG2R La Mondiale), Mikkel Bjerg (UAE Team Emirates–XRG), Fabio Van den Bossche (Alpecin–Deceuninck) ja Powless – moodustades tugeva jooksikute grupi.
Nende edu peagrupi ees, kus möödunud nädalavahetusel Gent–Wevelgemi võitnud Mads Pedersen (Lidl-Trek) oli kõige aktiivsem jälitaja, kõikus 12 ja 22 sekundi vahel. Kolm ratturit kukkusid jooksikute seast distantsi edenedes välja, jättes Powlessi üksi koos kollase Visma-trioga. Nelik tegi head koostööd ja umbes 45 km enne lõppu hakkasid jälitajad lootust ja motivatsiooni kaotama või lihtsalt väsima – vahe kasvas 33 sekundile.
Halb otsus
Kui sõita jäi 40 km, oli vahe 42 sekundit, ja 19 km enne lõppu oli edu juba 54 sekundit. Sel hetkel oli selge, et võitja tuleb sellest nelikust ning Vismal oli kolm võimalust neljast. Neil jäi üle vaid parim viis Powlessi alistamiseks välja mõelda. Nad valisid variandi, kus van Aert veetakse sprindiks positsioonile. See oli vale valik – nagu üli pettnunud van Aert pärast sõitu ise tunnistas.
„Ma olen selle kaotuse eest täielikult vastutav,“ ütles ta. „Mina tegin otsuse minna sprimdi peale, palusin Matteol [Jorgensonil] ja Tiesjil [Benootil] lihtsalt kontrollida ja mind lõppu vedada. Ma olin kindel, et võidan, aga sprindiks ei olnud jalgadesse enam midagi jäänud ja Neilson Powless osutus tugevamaks.“
Tagantjärele oleks targem olnud, kui Jorgenson või Benoot oleks umbes 2 km enne lõppu rünnanud, sundides Powlessit vahesid kinni sõitma ja väsitama, jättes van Aertile võimaluse võiduks. Aga ta hindas end selgelt üle ja alahindas ameeriklast.
Van Aerti patutunnistus
„See oli viga, sest olin lõpus liiga isekas,“ jätkas van Aert. „Ma tahtsin seda võitu nii väga, eriti pärast kõiki kriitikanooli ja halba õnne eelmisel aastal. Mõtlesin vaid iseendale. Ma ei tahtnud mingit võimalust, et me kaotame või et mõni tiimikaaslane võidab – ja see oli suur viga. See pole minu tavaline käitumine. Seetõttu olen väga pettunud. See oli vastuolus mu loomusega.“
Ka Jorgenson oli pärast sõitu aus: „Tegime ilusa sõidu kuni 10 km enne lõppu. Otsustasime minna Woutiga sprindi peale ja see oli vale otsus. Peame ausad olema. Samuti alahindasime Neilsonit. Tõeline chapeau Neilsonile ja palju õnne – see oli tõesti tema poolt tugev sprint.“
Pärast seda, kui Jorgenson eelmisel aastal sai esimeseks Ameerika võitjaks Dwars door Vlaanderenis, vormistas Powless nüüd tesie järjestikust Ameeriklase võitu. „Arvasin, et sõidan teisele kohale,“ ütles võidust vaimustuses Powless. „Ma ei suuda seda uskuda. Olen nii õnnelik. Tundsin end täna väga tugevalt, aga ei uskunud, et mul on võimalust sellises grupis võita.“
Tema võit oli ülitähtis EF Education–EasyPost tiimile, kes oli seni sel hooajal võitnud vaid ühe väikese sõidu ning peab oma väikese eelarve tõttu muretsema sellel kriitilisel hooajal WorldTouri staatuse säilitamise pärast .
Mis saab Woutist edasi?
Paradoksaalsel kombel oli van Aerti teine koht tema hooaja parim tulemus – ja samas ka kõige halvem. Tema tiim sõitis täiusliku sõidu, talle loodi ideaalne võimalus võiduks, ja kõik, mida ta tegema pidi, oli alistada Powless – kiire, aga mitte “rohelise särgi” tasemega sprinter, nagu vanasti van Aert ise.
See fiasko (sest just see see oli, kuigi Visma ratturid olid kolmest esimesest neli) jätab palju küsimusi van Aerti lähituleviku osas. Kas ta peaks üldse startima pühapäevases Flandria velotuuril, kui kogu Flandria teda jälgib? Tema praegust vormi arvestades on raske näha, kuidas ta võiks poodiumile jõuda, kui vastas on Pedersen, Mathieu van der Poel, Filippo Ganna ja Tadej Pogačar.
Ja milline peaks olema tema roll tiimis? Kas ta peaks toetama Jorgensonit ja Jonas Vingegaardi, kuni ta oma tippvormi taastab? Põlv, mille ta hooaja lõpus Vueltas vigastas, võib teda endiselt häirida. Mõned vigastused, eriti põlve omad, paranevad väga aeglaselt. Põlv on pedaalimise pöördtelg – see kannab jõu reitelt jalale. Kui see ei tööta tõhusalt, on tulemuseks krambid või nõrkus.
Või on see hoopis psühholoogiline – frustratsioon, mis viis vale otsuseni selles sõidus? Võib-olla on see äratus ja ta on juba pühapäeval Flandria velotuuril jälle vana hea rahulik ja võimas van Aert. Loodame.
Dwars door Vlaanderen lõpptulemused:
-
Neilson Powless, EF Education–EasyPost – 3:57:14
-
Wout van Aert, Visma–Lease a Bike +0
-
Tiesj Benoot, Visma–Lease a Bike +0
-
Matteo Jorgenson, Visma–Lease a Bike +0:05
-
Mads Pedersen, Lidl-Trek +0:45
-
Tibor Del Grosso, Alpecin–Deceuninck +0:45
-
Dries De Bondt, Decathlon AG2R La Mondiale +0:47
-
Arjen Livyns, Lotto +0:47
-
Stefan Küng, Groupama-FDJ +0:47
-
Alec Segaert, Lotto +0:47
Ajaloost on teada veel üks pea sama legendaarne võit.
10 aastat tagasi Het Nieuwsblad ühepäeva sõidul olid eest ära 3 Quick Stepi meest – Niki Terpstra, Tom Boonen ja Stijn Vandenbergh. Koos nendega üks SKY sõitja Ian Stannard.
Te võite ise arvata, kes võitis. Oluline veel, et Quick Step oli sellel ajal väga ühepäva sõitudele fokusseeritud tiim.
