Kui sa oled ratta usku ja sa ei ole veel endala jaoks avastanud murdmaasuusatamist, siis siin on sulle mõned mõtted ja tähelepanekud, miks peaksid suusatamisega alustama.
Sul ei ole vaja kiivrit, isegi võistlemiseks mitte. Riputa oma aerodünaamiline peakate konksu otsa, tõmba suusamüts kulmudeni ja oled valmis minema. Isegi kui kukud suurel kiirusel (suuskadel allamäge sõites võib kiirus olla sarnane jalgratta kiirusega), ei ole tagajkaugeltki nii kohtuavad, kui sama hoo pealt rattaga kukkudes.
Unusta külmunud varbad, mis koju tulles 2 tundi valutavad ja sõrmed, mis ei suuda käike vahetada ega piduriheeblit leida. Vaheta see potensiaalse külmakahjustusega sõit tunni pikkuse suusatamise vastu ja sul on pärast esimest kümmet minutit mõnusalt soe. Murdmaasuusatamise ja rattasõidu vahel kehtib 2:1 reegel – umbes 1 tund suusatamist vastab umbes 2-tunnisele jalgrattasõidule. Suusatamine on ala, mis tutvustab paadunud jalgratturile uut tüüpi “täiskereväsimust”. Midagi sarnast saad kogeda näiteks ujumise ja sõudmise järgselt, kuid suusatamisel on lisakomponentideks sinu enda keha raskuse talumine ja tasakaal. Kui sa näed murdmasuusasportlasi kohe peale lõpujoone ületamist ennast pikali viskamas – siis peale tutvumist suusatamisega, saad sellest liigutusest paremini aru.
Palju see lõbu kõik maksab? Ütleme nii, et võrreldes rattaspordiga ei maksa see midagi. Korraliku suusapaari saad vähem, kui poole süsinikuist jooksude hinnaga. Lisaks sidemed, saapad, kepid, riietus ja veidi raha ka määrete peale. Umbes 1000-1500 EUR ja sa oled juba päris hea varustusega, millega meiesugused tehnikafännid suusarajal silmad maas sõitma ei pea. Lisaks ei küsi Eestis veel pea ükski suusakeskus suusaradade kasutamise eest raha.
Siis veel stiilid – klassikaline või uisk. Üldiselt sobib ratturile pareminin uisu tehnika, sest rakendab samu jalalihaseid, mis rattasõitki. See seletab ka seda, miks näiteks paljud Hollandi trekiässad on ka võimekad kiiruisutajad ja vasupidi. Keegi ei keela ka harrastamast vana head klassikalist tehnikat, sest Tartu Suusamaratoni peab ju iga endast lugupidav spordimees ja naine vähemalt korra elus läbima. Klassikaline tehnika vajab teistsugsust varustust ja ka määrimisega tuleb rohkem vaeva näha (et suusk ikka peaks ja libiseks).
Murdmaasuusatamine on ratturitele, kes veedavad tunde lenksu kohal võimsust välja pigistades, terapeutiline tegevus. Professionaalne jalgratta asendi paika panemine ja regulaarne sõidujärgne venitamine võivad küll olla abiks, kuid mõne kuu pikkune küljelt küljele liikumine väntamise asemel, võimaldab sinu kehal täielikult ennast “lahti pakkida” ja hooajast taastuda. Unustatud lihasrühmad saavad äratuskõne ja su jalad, mis on tuhandeid kilomeetreid ainult üles-alla liikunud , läbivad täieliku “pesu- ja kuivatamistsükli”. Kevadel ratta peale ümber kolides märkad mitte ainult suurenenud kardiovaskulaarse võimekust , vaid ka tugevamaid sisemisi lihaseid ja paremat effektiivsust võimsuse ülekandmiel pedaalidesse. Lisaks füüsisele tahab rattasõidust talvel puhata ka aju. Selline talvine alade varieerimine on üks pikaajalise rattasõidu alustala, mis aitab ennetada ratturina läbipõlemist.
Suusaradasid on Eestis nii palju, et neid ei jõua kõiki üles lugeda, seega väikese autosõidu kaugusel on ka sinu kodust ilmselt 2-3 terviserada mis tihtipeale on ka valgustatud. Pimedatel radadel saab edukalt sõita ka pealambiga.
Kui sa ei oska suusatamisega alustada, leiad kindlasti endale sotsmeedia kaudu mõne entusiaste täis tugigrupi, kes aitavad sind õigele rajale ja näitavad suuna kätte.
Ega ei olegi muud, kui head libisemist soovida!
NB, enne kui lähed, siis veel üldlevinud hooldatud suusaraja kasutamise juhend:
