Füüsiline vorm vs kehakaal: kas keskendume valele asjale?
Uuringus analüüsiti 20 varasemat teadustööd, mis kaasasid ligi 400 000 täiskasvanut üle maailma. Teadlased leidsid, et füüsiline vorm mõjutas oluliselt enam suremusriskide vähendamist kui KMI (kehamassiindeks). Heas füüsilises vormis inimesed kõigis KMI kategooriates omasid sarnast suremusriski, samas kui halvas füüsilises vormis inimestel oli 2-3 korda suurem risk surra, olenemata nende kehakaalust.
On üllatav mõelda, et selle uuringu kohaselt oli heas füüsilises vormis rasvunud inimestel oluliselt madalam suremusrisk kui halvas vormis normaalkaalus inimestel. Virginia ülikooli dotsent ja uuringu põhiautor Siddhartha Angadi võttis tulemused kokku: „Füüsiline vorm on surmariski puhul palju olulisem kui kehakaal.“
Kardiovaskulaarse vastupidavuse tähtsus
Peamine, mida tuleb mõista, on see, et treening teeb palju enamat kui vaid kalorite põletamine. See mõjutab positiivselt mitmeid organismi süsteeme, parandab üldtervist ja vähendab krooniliste haiguste riski. „Meie uuring näitas, et heas füüsilises vormis rasvunud inimeste suremusrisk oli sarnane normaalkaalus heas vormis inimestega ja pea poole väiksem kui normaalkaalus halvas vormis inimestel,“ selgitas Angadi.
See teadusuuring seab kahtluse alla traditsioonilise vaatenurga, et kaalulangetus on tervise parandamise peamine meetod. Kuigi kehakaalu alandamine on kasulik, on seda keeruline pikaajaliselt hoida ning see võib viia jõulise dieedi pidamise ja kaalutõusuga seotud terviseriskideni. Kaasautor Glenn Gaesser selgitas: „Enamik inimesi, kes kaotavad kaalu, võtavad selle hiljem tagasi. Korduv kaalukaotus ja -tõus ehk jojo-dieedi pidamine on seotud mitmete terviseriskidega, mis võivad olla sama kahjulikud kui rasvumine ise.“
Kõik kehatüübid võidavad heast füüsilisest vormist
Kardiovaskulaarset vastupidavust mõõdetakse tavaliselt VO2max testiga, mis näitab, kui tõhusalt organism kasutab treeningu ajal hapnikku. Uuringust selgus, et kõige suuremat kasu tervisele tõid tagasihoidlikud liikumisharjumuste parandused, eriti istuva eluviisiga inimestel. Isegi kerge kehaline aktiivsus, nagu 30 minutit tempokat kõndi päevas, võib oluliselt vähendada suremusriski.
Neile, kes on füüsilise vormi järgi alumises 20 protsendis, võib isegi väike aktiivsuse suurenemine tuua olulisi tervisekasu. „Suurim vähenemine kõikide surmapõhjuste ja kardiovaskulaarsete haiguste suremusriskis toimub siis, kui täiesti passiivsed inimesed hakkavad vähest kehalist aktiivsust harrastama,“ ütles Angadi. See tähendab, et igaüks, olenemata oma hetkevormist, saab treeningu abil oma tervist parandada.
Uus lähenemine tervisele
Uuringu autorid usuvad, et tervise päriseks parandamiseks peaksime keskenduma pigem füüsilisele vormile kui kaalulangusele. Kuigi rasvumine on seotud mitmete haigustega, võib füüsilise vormi parandamine tuua paremaid tulemusi ilma dieedi pidaminja kaalutõusu riskideta. See on julgustav sõnum neile, kes on kaalu kaotamisega vaeva näinud. Keskendumine treeningule võib olla lihtsam ja motiveerivam eesmärk – eriti neile, kes armastavad rattasõitu.
Uuring peaks panema muretsema eelkõige neid, kes ei treeni, kuid suudavad oma kaalu hoida. Tundub, et füüsiline aktiivsus peaks olema norm kõigile, olenemata kehakaalust.
