Jah, Strava pole ainult treeningvahend. See on spordiinimeste, eriti ratturite oma Facebook. Tegelikult olime me andmetest sõltuvuses juba ammu enne nutitelefonide leiutamist. Ainus erinevus on see, et varem jagasime oma saavutusi vanamoodsal viisil – kohvipauside ajal kiideldes või sõpradega suheldes.
Tänapäeval ootame kohe peale Stravasse laadimist kudoseid nagu vihma päikesepaistelisel päeval. Pole vaja kangelaslikku lugu oma pingutusest. Ei emotsioone, ei sidet. Ainult numbrid.
Aga miks me sellised oleme? Miks me summutame osa rattasõidu rõõmust, et näidata suvalistele inimestele mingeid numbreid?
Tunnustuse vajadus
Strava kasutab ära inimkäitumise psühholoogilisi aluseid: vajadust tunnustuse, konkurentsi ja kogukonna järele. Me oleme sotsiaalsed olendid. Meile meeldib kuuluda gruppi. Aga veel enam meeldib meile saada tunnustust oma sõpradelt, perelt või isegi võhivõõrastelt. See ongi Strava trump. Digitaalne tunnustus – KUDOS– tundub nagu pisikese patsutused õlale, väike „hästi tehtud!“ nende poolt, kelle arvamus loeb.
Nutikamad inimesed on ammu tõestanud, et digitaalne tunnustus, ükskõik kellelt see tuleb, vabastab ajus head kraami. Ma mõtlen dopamiini, muidugi. See on see aine, mis paneb meid end hästi tundma.
Aga nagu iga keemiline aine, nii ka dopamiin – mida rohkem seda saad, seda enam su keha sellega harjub. Pead pidevalt kudoseid juurde saama ja võimalusel ka kommentaare noppima. Kas pole vägev saada võhivõõralt „Vaauuu!!“ kommentaari? See motiveerib meid pingutama rohkem, sõitma kaugemale, jah – vahel ka lisama kahtlaselt muljetavaldavaid manuaalselt sisestatud trenne , kui unustasime kompuutril „Start“ nuppu vajutada.
Ometi võib tunnustuse soov tekitada varjatud konkurentsi. Jalgratturid hakkavad omavahel kudoste arvu võrdlema, vaikselt mõeldes, miks nende täiuslikult sooritatud lõigutrenn ei saanud sama palju armastust kui Malle “Rahulik pühapäevasõit kohviga”.
KOM/QOM mentaliteet
Strava kroonijuveel on KOM/QOM (King/Queen of the Mountain) süsteem, mis võimaldab ratturitel võistelda ka siis, kui nad sõidavad üksi. KOM-i jahtimine rahuldab meie loomulikku saavutusvajadust – vajadust end teistega võrrelda.
Sotsiaalse võrdluse teooria ütleb, et hindame oma võimeid teiste taustal. See on meie psühholoogiasse sisse kirjutatud juba lapsepõlves, kui alustasime mänge. Ja 12 000 aastat tagasi tähendas parem olemine ellujäämist.
Tänapäeval, kui sa tõusul maha jääd, ei söö sind küll hundikari ära, aga enesetunne võib olla sama kehv. Strava süvendab seda, pannes rattureid pingeridadesse, kus iga lõik on uueks katsumuseks. Edetabel ei valeta: oled kas tipus või püüad kedagi taga.
Pole üllatav, et KOM-i jahtimine võib muutuda kinnisideeks. Kui hakkad oma sõite planeerima tuule suuna ja ideaalse ilmastiku järgi, oleks ehk mõistlik tempo maha võtta. Ära unusta, et rattasõit peaks olema lõbus, mitte alati võidujooks.
Segmentide võlu ja needus
Strava geniaalne leiutis – segmendid – muudavad tavalised teelõigud ülevateks saavutusteks. Iga segment pakub mõõdetavat eesmärki, olgu selleks isikliku rekordi purustamine või salapärase kohaliku ratturi ületamine (kes ilmselgelt kasutas e-ratast, sõitis bussi taga või hoidis veoauto kastist kinni). Jah, Vello, me teame, et sa ei suuda 2,4 km pikkust 8% tõusu läbida ajaga 2:50 – jäid vahele. Aga asjast edasi – siiski võivad segmendid kaasa tuua ka “saavutussõltuvuse”. Uue rekordi püstitamise eufooria võib varjutada sõidu tegeliku eesmärgi. Ratturid võivad jätta vahele soojenduse, läbipõleda või võtta tarbetuid riske (jah me räägime ka teist Raiko ja Andre) – kõik selleks, et segmenti mõne sekundi võrra kiiremini läbida.
Lisaks ignoreerivad paljud uute teede avastamist, et lihtsalt ühel kindlal segmendil aega parandada. Aga see ei ole ju rattasõidu mõte.
Hirm unustada sõitu salvestada
Samamoodi pole iga sõit ainult andmete salvestamiseks. Kui unustad oma kompuutri või kella käivitada, pole vaja tagasi alla sõita, et ikka see 15% tõus kindlasti Stravasse salvestada.
Paljud ratturid saavad lausa vihaseks, kui nad avastavad, et unustasid esimesed 10 minutit salvestada. Nagu nad saaksid selle eest palka. See nähtus on seotud välise valideerimise vajadusega – Strava on õpetanud meid seostama oma sõitude väärtust avaliku tunnustusega. Kui sõit ei ole salvestatud, tundub see poolik. Selle leevendamiseks sisestavad mõned ratturid käsitsi heroilisi kirjeldusi, teised teevad sõidu uuesti. See kõik näitab, kui sügavalt on Strava meie rattakultuuri imbunud.
Aga nii ei peaks see olema. Strava peaks täiendama sõidukogemust, mitte seda dikteerima. Sa peaksid saama peatuda ja vaadet nautida. Sa peaksid saama sõpradega vestelda. Sa peaksid saama lihtsalt foori taga seisma jääda. Strava ei ole kõik. Aga paljud näivad selle unustavat.
Miks see tähtis on?
Iga sõit võib olla lugu, olenemata sellest, kas Strava seda jälgib igat su pedaali pööret või mitte. Samas, kui trenn on Stravas, ei saa keegi öelda, et sa liialdasid. Kui ma esimest korda 100 km/h mäest alla tuhisesin, poleks keegi seda uskunud ilma Strava kinnitusteta.
Aga sama efekti saab sõpradega koos sõites. Jah, nad ei pruugi öelda: “…ja siis ta lükkas eest suure peale, vajutades välja 1200 vatti ja sisuliselt võitis Jonathan Milani sprindis”, aga nende jutustused on alati värvikamad kui ükskõik milline statistika. Numbrid on ainult numbrid. Emotsioonid on need, mis loevad!
Lõpuks on Strava lihtsalt platvorm. Võid jah KOM-e jahtida ja sõpradele kudo’sid jagada. Aga ära unusta, miks sa üldse rattaga sõitma hakkasid: mitte numbrite pärast, vaid puhta sõidurõõmu nimel.
See juhtus
Lõppude lõpuks on Strava vaid üks platvorm. Tõsi, see on fenomen, mis peegeldab nii inimpsühholoogia parimaid kui ka halvimaid külgi. Kuid oma olemuselt on Strava kunstlik sotsiaalne ühendus, mis on suunatud eelkõige ratturitele (ja teistele spordialade harrastajatele). Kuigi see võib imiteerida kogukonnatunnet, ei suuda see kunagi asendada mõnusat sõitu koos sõpradega, mis lõpeb paari külma joogiga pargis või pubis.
Nii et jah, mine jahtima KOM-e, laadi oma sõidud üles ja anna sõpradele teenitud kudos. Aga ära unusta, miks sa üldse rattasõiduga alustasid – mitte numbrite pärast, vaid sõidurõõmu pärast.
