Gravelivõidusõidud on midagi maanteesõidu, tsüklokrossi ja mägirattasõidu vahepealset. Need toimuvad tavaliselt kruusateedel, põlluteedel ja singlitel, mida ühendavad sillutatud lõigud. Kuid tähelepanu: väga tõenäoliselt tuleb hakkama saada ka mõne keeruka tehnilise lõiguga. Tänu kasvavale populaarsusele sigineb juurde ka võistlusformaate, mis ulatuvad ühepäevastest üritustest mitmepäevaste mitmeetapiliste võidusõitudeni.
1. Leia endale sobiv formaat
Ühepäevased võistlused on kõige tavalisemad ja graveli uustulnukatele tihti esimeseks tutvuseks selle alaga. Neil võistlustel antakse harilikult ühisstart, kus kõigi kategooriate võistlejad lähevad rajale korraga, tulemused arvestatakse muidugi sugude ja vanuste kaupa eraldi. Populaarne formaat on ka gravel enduro, kus ajaarvestus käib nagu rallil ainult spetsiaalsetel lisakatsetel – mäkketõusus, laskumistel või tehnilistel lõikudel. Nende vahel on tegu pigem tavalise grupisõiduga, kus valitseb vaba ja seltskondlik meeleolu. Kui aga eelistad kestvussõite, on mitmepäevased võistlused täpselt Sinu jaoks. Need pikemad võistlused võivad olla kas ilma välise abita (nagu paljud „seljakotivõistlused“) või tugiteenustega, kus pakutakse ööbimist ja transporti nagu maantee- või mägirattavelotuuridel. Pead olema valmis pikkadeks väsitavateks päevadeks ja kui võistled ilma välise abita, tuleb kaasa vedada ka matkavarustust, näiteks magamiskotti ja -alust.
2. Võta seda kui võistlust ja ajaviidet
Korraldajatelt ja kogenud võistlejatelt küsitakse sageli, kas see on võistlus või lihtsalt kambakesi koos sõitmine. Vastus: natukene mõlemat. Mõnikord käib eesotsas kõva andmine, tagapool aga peetakse piltlikult öeldes pidu. Ehk paremal tasemel osalejad pingutavad kõigest väest kõrgete kohtade nimel, kuna tagapool olijad tunnevad lihtsalt oma tegevusest mõnu. Kuigi gravelivõistluste vaim sisaldabki rohkem elamusi ja naudingut ning vähem karmi konkurentsi, on need siiski võistlused, kus osalejatel on stardinumbrid ja fikseeritakse tulemusi.
Kui Sa oled harjunud maanteesõiduga, ole valmis, et keskmine kiirus kukub hoobilt mitu kilomeetrit tunnis. Laiad krobelised rehvid on palju aeglasemad kui kitsad siledad maanteerehvid.
3. Treeni ühtlaselt, kuni 90 protsendini võistlusmaa pikkusest
Gravelivõistlusel osalemiseks pole tarvis plahvatuslikku jõudu, vaid püsivust ja vastupidavust. Sõida oma võimete piires ja üsna pea hakkad teisi kinni püüdma. Treeningutel on põhiline õppida olla keskendunud isegi siis, kui poole võistluse ajal hakkab väsimus tunda andma või seisad silmitsi ootamatute raskustega.
Parim lähenemine on pikkade rattasõitude, intervalltreeningu ja jõuharjutuste kombinatsioon. Alusta korraliku põhivastupidavuse väljaarendamisest. See tähendab pikki ühtlase tempoga tunde sadulas. Tee algust lühemate otstega ning järk-järgult suurenda nii vahemaid kui ka sõidu intensiivsust. Võta sihiks vähemalt kolm pikemat rattasõitu nädalas ja püüa jõuda nii kaugele, et vähemalt üks neist kestaks kolm tundi või kauem. Püsi vestluse tasemel – kui Sa suudad sõidu ajal nalja teha või juttu ajada, liigud õiges tempos.
Vahemaadest rääkides sea sihiks läbida 90 protsenti võistlusdistantsist suurema pingutuseta. Kui Sinu eesmärk on 80-kilomeetrine võistlus, tööta end üles nii kaugele, et mõni nädal enne seda suudaksid mõnusalt läbida 70 kilomeetrit. Suurenda läbisõitu järk-järgult, iga nädal mõne kilomeetri lisades. Ole kannatlik ja jäta sõitude vahele aega puhkamiseks.
Pulsikella kasutamine võib tulla kasuks, see aitab Sul hoida jätkusuutlikku intensiivsust pikematel otstel. Pikkade sõidutreeningute kõrval on kõrge intensiivsusega intervalltreening määrava tähtsusega, et olla rattasadulas kiire ja võimas. Võta harjutuskavva mõned korduvad mäkketõusud või intervall-lõigud võistlustempos. Need peavad panema Sind pingutama, ent ei tohi käia üle jõu. Sellised treeningud arendavad lihaste vastupidavust, kuid ka õpetavad, kuidas kannatada valu, kui võistluse ajal raskeks läheb.
4. Ära unusta tehniliste oskuste arendamist
Maastikul liikudes pead suutma ratast mugavalt ohjes hoida. Hea rattavalitsemine tehnilisel maastikul toob tulu, kui võistluspäeval satud keerukatele lõikudele. Paneb nördima, kui aeglasemad sõitjad laskumistel Sinust mööduvad lihtsalt sellepärast, et tunnevad end lahtisel pinnasel kindlamalt.
Ning lõpuks jõutreening – see on oluline nii üldise sooritusvõime jaoks kui ka vigastuste vältimiseks. Keskendu sellistele harjutustele nagu kükid, väljaasted, jõutõmbed ja kehatüve harjutused, mis aitavad arendada stabiilsust ja vastupidavust.
5. Joo, söö ja ära üle pinguta
Tutvu trassiga enne võistlust, vii end kurssi maastiku eripäradega ning sellest lähtuvalt kavanda oma toitumis- ja joomisstrateegia. Õige tempo on kõige alus – ära püüa stardis kiiremate ratturitega kambas püsida. Püüa leida rütm, mis võimaldab Sul hoida kogu aeg ühtlast tempot. Ning püsi selles omas tempos! Kui stardipauk käib, kipuvad paljud kohe kihutama – ära Sina ole selline! Tõenäolisel kohtud sa mõnega neist ratturitest millalgi võistluse teises pooles.
Tundub enesestmõistetav, kuid vesi (või joogisegud) on gravelivõistlustel ülimalt oluline. Gravelivõistlustel on ilma teeninduspunktideta lõigud enamasti pikemad kui maantee- või mägirattavõistlustel, nii et vett võta kaasa ohtralt. Pane igasse hoidikusse üks pudel ja võib-olla lisaks veel üks särgitaskusse.
Toitumise osas püüa iga tund midagi süüa isegi juhul, kui Sa nälga ei tunne – see aitab vältida haamrit. Lihtsad asjad nagu banaanid, energiabatoonid või geelid aitavad Sul energiavarusid täiendada.
Enamik gravelivõistlusi toimub kaunites, sageli kaugetes ja üksildastes paikades, nii et isegi kui Sa pürid pjedestaalile või isikliku rekordi poole, püüa leida mõni hetk ja nautida loodust. See tõstab tuju ja meenutab, mis Sa üldse seal oled.