Järsust langusest allvuhisemine on jalgrattasõidu parim osa. See on tasu, mis antakse sulle raske ülesronimise eest – mõned minutid täielikku õndsust. Kuid laskumine meteoriiti meenutavatel kiirustel võib loomulikult olla ohtlik. Kiire laskumine – pole vahet, kas liigud maantee- või mägirattaga – nõuab õigeid sõiduvõtteid. Iga viga võib lõppeda halvasti, nii et enne nõlvast allakihutamist tuleb teada, kuidas eesseisvaga hakkama saada.
Loomulikult sõltuvad sõiduvõtted rattatüübist, pinnasest ja ilmaoludest. Kuid teatud vead võivad sulle kalliks maksma minna sõltumata sellest, kas istud maantee-, kruusa- või mägiratta sadulas.
1. Sõit ilma prillideta
Prillide kandmine pole ainult moeasi. See on hädavajalik turvameede sõltumata maastikust. Olgu need siis päikeseprillid, värvitute klaasidega kaitseprillid või näomask, mingi silmakaitse peab sul kindlasti olema. Maastikusõitudel on see möödapääsmatu, sest kivikesed, tolm või muu sodi võib kergesti silma sattuda – ja tavaliselt satubki! – ning sind laskumisel pimestada. Pole raske ette kujutada, et kui sa eesolevat teed ei näe, on õnnetus kerge tulema. Maanteeratturid võivad arvata, et neil sedasorti kaitset tarvis ei lähe. Kuid tasub meeles pidada, et alati lendab ringi putukaid, kes on seadnud sihiks teha oma elu viimane maandumine sinu silmas.
Kujuta nüüd ette, kui liigud kiirusega 60 km/h ja putukas satub sulle silma. Hetkega oled sellest silmast pime. Nii et kasuta alati laskumisel silmakaitset. Kui sa arvad, et näed prillide või maskiga nõme välja, võid ju selfit tehes need eest võtta.
2. Tagasivaatamine
Kui sa mäest suure kiirusega laskud, ükskõik kas maanteel või metsarajal, tuleb ilmtingimata ettepoole vaadata. Umbes nagu Orpheus, kes Eurydiket allilmast tagasi maa peale viis. Aga erinevalt temast ei tohi sa alluda kiusatusele tagasi vaadata, ükskõik, mida sa ka sealtpoolt ei kuule. Kui sinu taga keegi kukub või sa pole kindel, kas taga on sinu sõbrad, peatu enne tagasivaatamist või võta vähemalt hoog maha. Vaata alati sinna, kuhu sa sõidad. 60 km/h kiiruse puhul läbid sa iga sekundiga üle 16 meetri.
Inimese reageerimisaeg on tavaliselt umbes 1,5 sekundit, nii et sa pead tegutsema hakkama, kuni eesootav oht on sinust kaugemal kui 25 meetrit. Keskmine pidurdusmaa selliselt kiiruselt on 18 meetrit, nii et kokku pead sa muutuvale olukorrale reageerimiseks vaatama vähemalt 43 meetri kaugusele ette. Sekundiks taha vaatamine suurendab määratult võimalust sattuda tõsisesse kokkupõrkesse, mis võib mitte ainult lõpetada sinu rattasõiduhooaja, vaid tuua kaasa ka palju hullemaid tagajärgi. Seega, kui sa pole kindel, kas sõber sõidab otse sinu taga, on mõistlikum oodata aeglase tagasipöördeni ja siis tagasi vaadata, või vähemalt enne pea pööramist hoog maha võtta.
3. Kurvi läbimine vale pedaal allpool
Üllataval kombel teevad seda paljud inimesed. Harilikult tuleks pedaale laskumise ajal hoida kella 3 ja kella 9 asendis. Aga kui sa jõuad järsku kurvi, tuleb jalad sättida nii, et pedaalid oleks kella 6 ja 12 peal. Miks? Sest nii saad sa kurvis rohkem kallutada, mis tagab suurema kiiruse ja parema haardumise pinnasega. Loomulikult peab kurvisisemine pedaal olema üleval (kella 12 kohal) ja teine seega all kella 6 kohal – see aitab ka raskuskeset madalamale viia.
Veidral kombel sätivad paljud, eriti just vähekogenud ratturid, kurvisisemise pedaali alumisse asendisse, mistõttu see võib maapinda takerduda ning põhjustada kukkumise. Lisaks nihkub sellega raskuskeskme asukoht ja ratas muutub kurvis ebastabiilseks.
Nii et pööra tähelepanu oma jalgade asendile laskumise ajal ja hoolitse, et nad oleks õigel ajal õiges kohas. Ja veel – ära hakka väntama liiga vara enne kurvist väljumist. Seegi suurendab ohtu, et pedaal maasse takerdub ning sina ratast enam juhitavana ei suuda hoida.
4. Käed lahti sõitmine
Juhitavusest rääkides pole ju vaja mainida, kustkaudu juhtimine käib. Lenksust muidugi. Kui tasasel maal, tõusul või kergel langusel võib vabalt korraks käed lenksust lahti lasta, siis järsul langusel, eriti mägedes, võrdub see enesetapuga. Kui sa tahad jopet seljast võtta, süüa või juua või seikluskaamera objektiivi puhastada, tee seda kindlasti enne languse järsu osa algust. Vastasel juhul võib väikegi ebatasasus sind tasakaalust välja viia ja rajalt välja paisata. Lenksust lahtilaskmine, isegi ühe käega, on äärmiselt ohtlik.
Nii et hoia oma käed lenksul, muude asjadega aga võid tegeleda siis, kui oled tagasi siledal maal või tõusul.
5. Sõidujoone muutmine kurvi keskel
Õige sõidujoone valimine on kiirel laskumisel sujuvaks kulgemiseks hädatarvilik. Enamgi veel, see on vajalik sinu turvalisuse jaoks. Nii et vali endale kindlasti trajektoor ja järgi seda kogu kurvi jooksul. Loomulikult nõuab õige ja kiireima sõidujoone valik teatud kogemusi ja marsruudi tundmist. Kuid isegi kui sa valid ebaõige trajektoori, ei tee selle poole pealt muutmine sõitu ohutumaks. Sel juhul pead sa keset kurvi järsult suunda muutma, mis on pehmelt väljendudes ohtlik. Järsk jõnksatus võib sind kergesti teelt või rajalt välja paisata. Pinnase ja rehvide vaheline haardumine halveneb ja kurv on järsku palju libedam. Avatud liiklusega teedel ära seetõttu kunagi lõika pimedaid kurve. Vastutulijate eest kõrvale põikamine ei ole mõistlik tegevus, sest tõenäoliselt lõpetad oma manöövri kraavis või veelgi halvemini.
Alusta aeglaselt ja väldi ohtu
Kui sul kogemusi napib, on kõige olulisem alustada aeglaselt. Ei ole vaja esimesel korral laskumisest alla kihutada 90-kilomeetrise tunnikiirusega, ehkki see paistab nii ahvatlev. Alustuseks pead sa suutma oma ratast eeskujulikult valitseda, alles siis võid hakata tippkiirust taga ajama. Palju mõistlikum on pisitasa pihta hakata ja mainitud vigu vältides oma harjumusi kujundada. Nii on kindel, et sul järgmine sõit tegemata ei jää. Raske kukkumine annab su egole hoobi, kuid teeb ka kehale palju viga. Sügav psühhotrauma aga muudab sind hilisematel laskumistel aeglaseks ja ebakindlaks. Nii et kuni sa pole täiesti valmis, ole pigem aeglane ja turvaline ning naudi sõitu.
