• EST

Mis on Markko Karule teekonnal L’Étape’ini kõige suuremaks väljakutseks olnud? Üllataval kombel hoopis õppimine aeglasemalt sõitma

Autor: Frantiska Blazkova

Kui me esimest korda Eesti ratturi Markko Karuga kohtusime, rääkis ta oma armastusest mägiteede, vastupidavusseikluste ja L’Étape du Tour’i ainulaadse atmosfääri vastu, kus ta oli osalenud juba kolm korda. Eluaegse jalgratturi ja kogenud harrastussportlasena liitus ta projektiga „Nähtamatu Lava“ (The Unseen Stage) kindla sooviga valmistuda tänavuseks L’Étape’iks korralikult – mitte lihtsalt rohkem sõites, vaid avastades, mida struktureeritud treening suudab tegelikult pakkuda.

Nüüd, kus protsessi algusest on möödas mitu nädalat, pole kõige suuremaks väljakutseks kujunenud mitte raskete intervalltreemingute talumine või ülipikad treeningud. Üllataval kombel on selleks hoopis enesevalitsuse õppimine. „Huvitaval kombel on treeningutel sageli suurem väljakutse sõita nii rahulikult ja mitte liialt pingutada,“ selgitab tema treener Karmen Reinpõld, kogenud Eesti jalgrattatreener, kes on kahel korral töötanud riigi olümpiakoondisega. „Aga pole muret, küll tuleb ka tema aeg treeningutel piire kompida.“

Karu-suguse loomupäraselt sihikindla inimese jaoks on struktuuriga kohanemine nõudnud lisaks füüsilisele muutusele ka mõtteviisi muutust. Reinpõld kirjeldab teda kui „maksimalisti“, keda „viib edasi mõte parimast lõppeesmärgist“. Kuigi see muudab ta väga pühendunuks, tekitab see ka survet. „Markko jaoks võib olla väljakutse täita kõiki neid ootusi, mida ta endale seab.“

Seni on koostöö sujunud aga tõrgeteta. „Olen teinud kõik treeningud plaanipäraselt,“ ütleb Karu, kes lisab aeg-ajalt omalt poolt täiendavaid jõusaalitreeninguid või joogat. Pärast igat treeningut jätab ta tagasisidet treenerile, kes vastab suuniste ja kohandustega. Protsess on üksikasjalik, järjepidev ja märgatavalt teaduslikum kui miski, mida ta varem teinud on.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Škoda We Love Cycling (@wlcmagazine)

Tema päevad algavad nüüd varakult. „Tavaliselt ärkan kella kuue või seitsme ajal, teen veidi venitusharjutusi ja treeningpäevadel lähen sõitma.“ Sellele järgneb hommikusöök, seejärel töö ning hiljem päeval jõusaalitreeningud, kui kavas on jõutreening. Pühapäevad on broneeritud pikkadeks sõitudeks või võistlusteks. Siiski pole füüsiline treening ise olnud igapäevaelu suurim muutja. Selleks on hoopis toitumine.

„Olen loobunud töödeldud lihatoodetest, alustanud süsivesikupõhiste hommikusöökidega ning suurendanud oma toidulaual rohelise ja marjade osakaalu,“ selgitab Karu. Ta kaalub nüüd portsjoneid, jälgib tarbitavat kogust ja dokumenteerib toidukordi fotodega – harjumused, mis tundusid alguses „tõeliselt tüütud“, kuid muutuvad aeglaselt rutiiniks. Reinpõllu ja toitumisnõustaja Indrek Viska (MyBody.ee) jaoks on see toitumisalane kohandus seni üks olulisemaid arenguid. „Markko jaoks on ülioluline, et tal oleks piisavalt energiat treeningute tegemiseks ja neist taastumiseks,“ ütleb Reinpõld, nimetades programmi toitumispoolt oluliseks pöördepunktiks.

Tehnoloogia on samuti muutnud viisi, kuidas Karu sõidab. Varem keerles tema treening enesetunde, sõidu kestuse ja kiiruse ümber. Nüüd õpib ta treenima numbrite järgi: võimsustsoonid, kadentsieesmärgid ja täpsed toitumisstrateegiad. „Kõige suurem väljakutse on olnud jalgrattakompuutri ja võimsusanduri kasutama õppimine,“ tunnistab ta.

Isegi vaimselt tundub sõitmine nüüd teistsugune. „Varem kuulasin sõidu ajal podcaste,“ ütleb ta. „Nüüd ei jagu mul selleks enam vaimset mahtu ja pean olema täielikult sõidule keskendunud.“

Protsess ei ole sujunud täiesti tagasilöökideta. Pärast professionaalset rattaasendi seadistamist Velodynamicsis tekkis Karul lihasvalu varem mittekasutatud lihastes. „Jalad hakkasid valutama ja mõned süvalihased jäid tõeliselt kangeks,“ ütleb ta. Õnneks möödus ebamugavustunne kiiresti ja kasu muutus peagi ilmseks.

Pärast mitmenädalast treeningut on muutused juba nähtavad. Karu on kaotanud kaks kuni kolm kilogrammi, tunneb end tõusudel tugevamana ja märkab edasiminekut oma üldises sooritusvõimes. Mis veelgi olulisem, ta kohaneb struktureerituse tasemega, mida ta varem polnud kunagi rattasõiduga seostanud. Enne tänavust aastat tähendas L’Étape du Tour’iks valmistumine peamiselt ühissõite ja maastikuratta (MTB) võistlusi. „Ei mingit jõusaali ega toitumiskavasid,“ nagu ta ise ütleb. Nüüd on igal treeningul oma eesmärk ja iga detail loeb.

Ära unusta, et saad Markko õnnestumise või läbikukkumise üle hääletada „Nähtamatu Lava“ (The Unseen Stage) veebilehel. Vastates küsimusele „Kas Markkost saab oma parim versioon või jõuab igapäevaelu talle järele?“, osaled loosimises, mille auhinnaks on tipptasemel Superiori jalgratas või TrainingPeaksi üheaastane tellimus!