Pidev glükoosimonitooring on kiirelt arenenud. 1999. aastal diabeetikutele loodud Walkmani-suurusest seadmest on saanud mündi mõõdus juhtmeta aparaat, mida sportlased tänapäeval pruugivad. Vaatame korraks, kui kiiresti on tehnoloogia arenenud ja mida võib edaspidi oodata.
Glükoosimonitoride lühike ajalugu
Pideva glükoosimonitooringu tehnoloogia on tihedalt seotud diabeedi ravi arenguga. Monitorid olid algul seadmed, mida kasutati käiskäes insuliinipumpadega, et diabeetikud saaksid veresuhkru taset pidevalt kontrolli all hoida. See on nüüdseks aga kauge aeg.
1920ndad aastad: avastati insuliin.
1960ndad: valmis esimene veenisisene insuliinipump, see oli seljakoti suurune.
1980ndad: valmis esimene nahaalaune insuliinipump MiniMed 502, mis oli umbes Walkmani suurune.
1999: valmis esimene glükoosimonitor. Pikad juhtmed ühendasid andurit salvestusseadmega. Selle paigaldamine oli valus, seade polnud veekindel ja salvestas ainult kolme päeva andmed. Monitor tuli kalibreerida sõrme otsast võetud glükoosiprooviga.
2003: USA toidu- ja ravimiamet FDA kiitis heaks esimese glükoosimonitoriga integreeritud insuliinipumba, mis oli mõeldud 1. tüüpi diabeediga inimestele. See oli täpsem ja hõlpsamalt kaasaskantav.
2012: Dexcom töötas välja uue juhtmevaba seadme, mida sai kanda seitse päeva. Sellega koos olnud rakendus saatis andmed iPhone’ile.
2014: turule tuli mündisuurune glükoosiandur Freestyle Libre. Seda sai kanda kuni 14 päeva.
2017: FDA andis heakskiidu esimesele glükoosimonitorile, mis ei vajanud kalibreerimist sõrme otsast võetud prooviga.
2020: Supersapiens tõi välja sportlastele mõeldud glükoosimonitori, mis on peaaegu valutu ja palju kasutajasõbralikum ning pakub täiustatud analüüsifunktsioone.
Kas tänapäeva glükoosimonitorid on täpsed?
Uute andurite ja glükoosseire tarkvara väljatöötamine jätkub, uued seadmed muutuvad järjest väiksemaks, paremini kaasaskantavaks, veekindlamaks, lihtsamalt paigaldatavaks, mugavamalt kantavaks ja palju-palju täpsemaks. Kuid ka praegu turul olevad glükoosiseire seadmed on üldiselt täpsed ja töökindlad.
Sellest hoolimata võib aeg-ajalt saada täiesti veidraid tulemusi. Täpsust saab endiselt parandada, kuid enamasti on need vead tingitud glükoositasakaalu muutumise viitest vereringe ja nahaaluse koe vahel, kus glükoosiandur paikneb ja mõõtmisi teeb.
Glükoosimonitoride tulevik
Mida võib oodata pideva glükoosimonitooringu tulevikust? Paljud firmad teevad tööd, et muuta see tehnoloogia paremaks nii diabeetikute kui ka tavainimeste tarvis. Näiteks ühe värske uuringu kohaselt on Senseonicsi täielikult implanteeritav andur Eversense XL paljulubava turvalisuse ja täpsusega, mis lubaks seda kasutada järjest üle 365 päeva. See oleks tohutu areng mugavuses eelkõige diabeetikutele.
Kuid tervetel inimestel on veelgi rohkem loota. Apple töötab mitteinvasiivse glükoosimonitori kallal, mis peaks integreeritama nende Apple Watchiga. Ning Samsung töötab millegi sarnase kallal oma kellade tarvis. Siis on olemas veel SugarBeat – Nemaura Medicali loodud juhtmeteta mitteinvasiivne veresuhkru seiresüsteem, kus kasutatakse 24 tundi kestvat ühekordset nahale kinnitatavat „plaastrit“.
Rattamaailm on glükoosimonitooringust vaimustuses
Rattaprofid ja nende treenerid oskavad numbrilisi andmeid kasutada ning pidev glükoosimonitooring pakub suurepärast võimalust hinnata toitumist, mis moodustab suure osa sooritusvõimest. Kuid sooritusvõime pole kogu tõde, glükoosimonitorid saavad ka turvalisust tõsta. Mõned sportlased teevad võistluskaalu saavutamiseks hullumeelseid asju, mille käigus kahjustavad nii oma keha kui ka vaimu. Pidev glükoosimonitooring võiks olla ohumärk, mis hoiab neid üle pingutamast.
Pidev glükoosimonitooring on rattaringkondades suurt huvi tekitanud ning spordialale osutatava potentsiaalse mõju poolest võrreldakse seda isegi vattmeetritega.
„Fakt, et sa saad panna endale anduri, mis hakkab seestpoolt mõõtma, on tohutu läbimurre. See võib muuta kõike, täpselt nagu võimsusandurid muutsid rattasõitu. Võimsusandur on aga pisut piiratud mõjuga, kuna töötab ainult mõned tunnid ratta peal. Päeva muude tundide kohta ei oska see midagi kosta. Glükoosiseire tehnika aga töötab ööpäev läbi,“ ütles Asker Jeukendrup, tunnustatud toitumisspetsialist ja treeningupsühholoog, kes on muuhulgas teinud koostööd Rabobanki ja Jumbo-Visma profitiimidega.
Chris Froome, kellest on saanud Supersapiensi tehniline nõunik ja investor, näeb samuti võimalusi: „See hakkab lähiaastatel muudkui kasvama ja kasvama ja kasvama. Me näeme, kuidas glükoosimonitorid muutuvad tippspordis veelgi olulisemaks.“
