Suurim uuring füüsilise treeningu mõjust vaimsele tervisele

Autor: Jiří Kaloč

Värske Lõuna-Austraalia ülikooli uuring leidis, et füüsiline treening on depressiooniga toimetulemisel poolteist korda tõhusam kui nõustamine või ravimid. See on hea uudis kõigile jalgrattasõidu entusiastidele. Kuid millised füüsilised tegevused millises koguses olid kõige tõhusamad?

Lõuna-Austraalia ülikooli teadlased võtsid eesmärgiks analüüsida kõiki tõendeid, kuidas füüsiline treening mõjutab täiskasvanute depressiooni, ärevustunnet ja emotsionaalset stressi. Nende süsteemse ülevaate avaldas British Journal of Sports Medicine ning see on omasugustest seni kõige põhjalikum. Ülevaade hõlmas 97 uuringut, 1039 pistelist uuringut ja ligi 130 000 katsealust.

Ülevaade leidis järgmist.

  • Füüsiline aktiivsus avaldab soodsat mõju depressiooni, ärevuse ja stressi sümptomitele.
  • Nimetatud sümptomite leevendamiseks olid kõige tõhusamad 12 nädalat või vähem kestvad treeningusessioonid.
  • Kõige suuremaid muutusi täheldati depressioonis inimestel, rasedatel ja äsja sünnitanud naistel, tervetel inimestel, HIV-positiivsetel ning neeruhaigetel.
  • Intensiivsemad treeningud olid seotud sümptomite tugevama leevenemisega.

„Meie ülevaade näitab, et füüsiline aktiivsus võib märgatavalt vähendada depressiooni ja ärevuse sümptomeid kõigis kliinilistes populatsioonides. Intensiivsemad treeningud leevendasid depressiooni ja ärevust rohkem, kuna pikemal kestusel oli väiksem mõju võrreldes lühikeste ja keskmise pikkusega seanssidega,“ ütles juhtivautor dr Ben Singh.

Hüvede nautimiseks pole vaja palju treenida

Ülevaade leidis samuti, et füüsilise tegevuse tüüp pole oluline. Võid valida mistahes meeldiva tegevuse, et see tooks ülalmainitud kasu sinu vaimsele tervisele.

„Leidsime, et kõik füüsilise tegevuse ja treeningu tüübid olid kasulikud, sealhulgas aeroobsed harjutused nagu kõndimine, vastupidavustreening, pilates ja jooga. Olulise asjana näitas uuring, et vaimsele tervisele positiivse mõju saavutamiseks pole tarvis palju treenida,“ lisas Singh.

Treeninguid võib kasutada depressiooni ja ärevushäiretega toimetulemiseks

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmete kohaselt elab maailmas umbes 970 miljonit vaimsete häiretega inimest. Halb vaimne tervis läheb maailmamajandusele hinnanguliselt maksma 2,5 triljonit dollarit aastas ning eeldatakse selle kasvu kuue triljonini aastaks 2030. Uuring annab tugeva argumendi propageerida füüsilist treeningut kui võtmetähtsusega vahendit selle probleemi leevendamiseks.

„Füüsiline tegevus on tuntud vaimse tervise parandamise vahend. Kuid vaatamata tõendite olemasolule pole seda laialdaselt juurutatud esmase ravina,“ ütles Singh.

„Loodame, et meie ülevaade rõhutab füüsilise tegevuse vajadust, sealhulgas struktureeritud treeninguid kui põhilist lähenemisviisi depressiooni ja ärevushäiretega toimetulemisel,“ võttis kaasautor professor Carol Maher kokku.