Kõige märgatavam asi Karu lähenemises on see, et motivatsioon on harva dramaatiline. Enne treeninguid ei ole keerulisi rituaale, preemiaid ega eneseveenmise trikke. „Olen üldiselt hea plaanide järgimises ja distsipliini hoidmises,“ ütleb ta lihtsalt. Järjepidevus, mitte emotsioonipursked, on see, mis teda edasi viib. Siiski on viimased nädalad sundinud teda mõtlema tasakaalule. „Vastupidavusspordi puhul on keeruline hobi õigustamine elu teiste aspektide ees,“ mõtiskleb ta. „Pere, töö ja sotsiaalne elu ei tohiks ohverdada vaid seetõttu, et oled treeningutest sisse võetud.“
See teadlikkus võib olla üks olulisemaid tugevusi, mida ta selle protsessi käigus on avastanud. Väljakutse ei ole ainult füüsiline – see on õppimine, kuidas püüelda ambitsioonikate eesmärkide poole ilma perspektiivi kaotamata. Ja ometi on olnud hetki, mis on üllatanud isegi teda ennast. „Hooaja esimesel võistlusel eelmisel pühapäeval tundsin end kogu aeg kergelt ja võimekana,“ sõnab ta. „Minu võimsusnäitajates on veel arenguruumi, kuid tunnen end juba praegu palju suutlikumana kui varem.“
See on vaevumärgatav, kuid tähendusrikas muutus. Mitte spordis sageli romantiseeritud järsk ümbersünd, vaid järkjärguline mõistmine, et järjepidev töö muudab midagi fundamentaalset. Alles nädalaid tagasi tundusid paljud struktureeritud treeningu nõuded võõrad: sõitmine täpsete võimsuseesmärkide järgi, treeningute hoolikas toitmine, uue rattaasendiga (bike fit) harjumine, taastumisrutiinide õppimine ja vaimne kohalolu igal sõidul. Nüüd on need harjumused saamas teiseks loomuseks – ja tulemused hakkavad end ilmutama.
View this post on Instagram
Huvitaval kombel usub Karu, et suurim takistus tema jaoks ei ole vaimne, vaid füüsiline. Küsimusele, mis teda kõige rohkem segab, nimetab ta oma keha. „Pean andma sellele piisavalt aega taastumiseks, et vältida vigastusi ja kurnatust.“ See vastus ütleb palju selle kohta, kus ta protsessis asub. Paljude ratturite puhul raugeb motivatsioon enne kui keha. Karu väljakutse on vastupidine: õppimine, millal mitte pingutada.
Kulisside taga on kodune toetus saanud samuti teekonna otsustavaks osaks. Suure osa sellest stabiilsusest paneb ta oma abikaasa arvele, eriti mis puudutab toitumist ja taastumist. „Ta on suurepärane kokk, nii et tema jaoks ei ole toit kunagi lihtsalt koostisosad,“ ütleb ta. „Ta näeb tõelist vaeva, et luua maitsvaid roogi, mis vastavad ka minu toitumisvajadustele.“ Enamgi veel, naine mõistab aega ja energiat, mida see väljakutse nõuab. „Muidugi tolereerib ta ka minu pikki treeninguid ,“ lisab ta naeratades.
Treeningkoormuse kasvades ja L’Étape’i lähenedes on Karu saamas üha teadlikumaks sellest, kui nõudlik see protsess tegelikult on. Küsimusele, kas ta suudaks sellist ettevalmistustaset aastaringselt hoida, on vastus kiire. „Ei. Hetkel väljub see selgelt hobi piiridest.“
Ja vahest ongi see täpselt see, mida Nähtamatu Lava peaks paljastama: hetk, mil tavaline rattur mõistab, et on suuteline palju enamaks, kui ta esialgu ette kujutas, olgu siis vaid üheks hooajaks, üheks eesmärgiks või üheks stardijooneks.
Ära unusta hääletada Markko edu poolt Nähtamatu Lava veebilehel. Vastates küsimusele „Kas Markkost saab oma parim versioon või jõuab igapäevaelu talle järele?“, osaled tippklassi Superiori jalgratta või TrainingPeaksi üheaastase litsentsi loosimises!
