CGM (pidev glükoositaseme monitoorimine) rattasõidus – praktilised rakendused treeningul

Autor: Jiří Kaloč

Pidev glükoosimonitooring pakub ohtralt hüvesid, kuid paljud neist sõltuvad sellest, kui hästi Sa suudad praktikas kasutada sealt saadud infot. Vaatame lähemalt kaht näidet – CGM-i kasutamist treeningu eel ja treeningu ajal.

CGM-i kasutamine treeningu eelse toitumise optimeerimiseks

Sinu viimane söögikord enne rattasõitu mõjutab tugevalt Sinu enesetunnet ja suutlikkust. Ratturid peaksid kindlasti enne treeningut sööma, et vältida niinimetatud reaktiivset hüpoglükeemiat. CGM annab Sulle täpsed arvud, millised toidud, millises koguses ja millisel ajal aitavad seda ohtu vähendada.

Mis on reaktiivne hüpoglükeemia? See on järsk vere glükoosisisalduse langus (alla 85 mg/dl CGM-seadmel), mis võib juhtuda, kui süüa süsivesikuid 15 kuni 75 minutit enne kehalist pingutust.   Süsivesikute söömine paneb Su keha insuliini tootma. Insuliin aitab veresuhkrut tagasi normaalsele tasemele langetada. Probleem seisneb selles, et kui Sa alustad treeningut, kahandab kasvanud vajadus suhkru ja lihaste verevarustuse järele Su üldist veresuhkru taset. Lisa siia veel insuliin, mis püüab samuti suhkrutaset alla kiskuda ja leiadki end järsku hüpoglükeemia seisundist.

CGM aitab mõista, kas Sa oled vastuvõtlik reaktiivsele hüpoglükeemiale. Kui oled, siis siin on mõned soovitused veresuhkru madala taseme vältimiseks.

  • Ära söö midagi 60 minuti jooksul enne sõitu ja hakka „kütust lisama“ alles rattasadulas olles, kui jalad pedaale väntavad.
  • Vahetult sadulasse hüppamise eel võetava magusa suupiste asemel söö umbes kolm tundi enne sõitu liitsüsivesikutest (riis, pasta, leib jne) rikas eine.
  • Oma viimase sõidueelse söögikorra suuruse ja koostisega saad eksperimenteerida. Madala glükeemilise indeksiga süsivesikud (oad, täisteratooted jne) lisavad täiendavalt rasvu, valke ja kiudaineid, mis aeglustavad glükoosi vabastamist Sinu vereringesse.

Katseta kõiki kolme ülaltoodud soovitust ja kasuta CGM-i hindamaks, milline strateegia aitab kõige paremini reaktiivset hüpoglükeemiat vältida.

Enne rattasõitu söö liitsüsivesikutega eine. © Profimedia

CGM-i kasutamine hüpoglükeemia vältimiseks treeningu ajal

Hüpoglükeemia oht suureneb sedamööda, mida kauem Sa suure intensiivsusega sõidad. Hea uudis on aga see, et laborikatsete andmetel hakkab glükoositase langema umbes 15–30 minutit enne hüpoglükeemia tekkimist. CGM aitab Sul reaalajas hoida silma peal oma glükoositasemel ning ennetada „haamrit“ ajal, mil selle vastu annab veel midagi ette võtta.

Ilma CGM-ita võivad sellised hüpoglükeemia sümptomid nagu jõuetus, peapööritus ja iiveldus olla esimesed märgid, mida Sa tähele paned. Kahjuks ilmnevad need sageli liiga hilja, kui glükoositase on juba langenud alla 70 mg/dl ning Sa pead kas tempot oluliselt maha võtma või taastumiseks üldse peatuma.

Kui Sa näed pika sõidu ajal glükoositaseme jätkuvat langust, eriti kui näit kukub alla 85 mg/dl, tuleks seda käsitleda kui häiret ning süüa või juua midagi kergestiseeditavaid süsivesikuid sisaldavat. Arvesta siiski, et selle „tankimise“ mõju võib avalduda alles mõne minuti pärast. Koevedeliku glükoositase (CGM-süsteemid teevad oma mõõtmisi just sealt) muutub tihti alles mõni minut pärast vere glükoositaset.

Kas CGM-i tohib kasutada võistlusel?

On selge, et CGM annab Sulle võistlusel eelise, sest tänu reaalajas glükoosiandmetele on „kütusekogus“ hästi näha ja Sa saad oma toitumise ajastada nii, et võistluse kõige olulisematel hetkedel oleks energiat piisavalt. Kahjus ei luba CGM-ide kasutamist rahvusvaheline rattaliit UCI, seega on need enamikul profivõistlustel keelatud. Amatöörina võid väiksematel kohalikel võistlustel ise korraldajatel pärida nende suhtumist CGM-i kasutamisse.