Miks on meil nii raske vastu panna rasvarikastele rämpstoitudele? Me teame, et need on ebatervislikud, aga kord lõa otsa sattununa neist enam lahti eriti ei saa. Üks hiljutine teadusuuring leidis seose meie toiduvalikute, aju juhteteede ja ihaluste vahel. Vaatame lähemalt.
Miks rämpstoit meile niiväga meeldib?
Me ju teame, et rasva- ja suhkrurikas toit tähendab liigsete kalorite tarbimist ja kehakaalu tõusu. On ka piisavalt uuringuid, mille kohaselt ülekaalulistel inimestel on muutunud dopamiinifunktsioon. See tähendab, et aju „kiidab“ neid rämpstoidu söömise eest palju rohkem. Probleem seisneb selles, et me ei tea, mis põhjustab sel viisil dopamiinifunktsiooni muutumist. Olemas on kolm põhihüpoteesi:
- mõnel inimesel on kaasasündinud dopamiinifunktsiooni muudatus, mis muudab nad kaalutõusule vastuvõtlikumaks
- dopamiinifunktsioon on muutunud ülekaalulisuse tõttu
- dopamiinifunktsiooni on otseselt muutnud rämpstoidu korduv tarbimine
Kölni Max Plancki instituudi metabolismiuuringute teadlased koostöös Yale’i ülikooliga korraldasid eksperimendi kolmanda hüpoteesi kontrollimiseks. Nende arvates võib suurema rasva- ja suhkrusisaldusega toit meie aju muuta.
„Meie kalduvus süüa suure rasva- ja suhkrusisaldusega toite – niiniimetatud Lääne dieet – võib olla sünnipärane või ülekaalulisuse tulemus. Kuid meie arvame, et aju õpib selle eelistuse ära,“ ütles uuringu autor Sharmili Edwin Thanarajah.
Oma hüpoteesi kontrollimiseks andsid teadlase ühele vabatahtlike rühmale kaheksa nädalat iga päev magustoitu, mis sisaldas ohtralt rasva ja suhkrut. Teie katserühm sai sama kalorisisaldusega magustoitu, kus oli aga vähem rasva. Enne ja pärast kaheksat katsenädalat mõõdeti vabatahtlike ajutegevust.
Meie aju õpib ihaldama rasvarikast rämpstoitu
Eksperimendi tulemused toetavad kolmandat hüpoteesi. Aju reaktsioon suure rasva- ja suhkrusisaldusega toitudele tugevnes oluliselt selles rühmas, mis sai palju suhkrut ja rasva sisaldavat magustoitu. See aktiveeris nende dopaminergilise süsteemi – ajupiirkonna, mis tegeleb motivatsiooni ja naudinguga.
„Meie tehtud ajutegevuse mõõtmised näitasid, et aju leiab rasvase rämpstoidu tarbimisel endale teised juhteteed. Alateadvuslikult õpib ta eelistama naudingut pakkuvat toitu. Nende ajus toimuvate muudatuste tõttu eelistame me alateadvuslikult alati toite, mis sisaldavad palju rasva ja suhkrut,“ ütles uuringu kaasautor Marc Tittgemeyer.
Meie aju peab rämpstoite meeles
Eksperimendi ajal ei suurenenud rasvarikast magustoitu söönute kehakaal rohkem kui teise rühma inimestel, ka nende veresuhkru ja kolesterooli näitajad ei muutunud. Teadlased eeldavad, et rasvase rämpstoidu eelistus püsib ka pärast uuringu lõppu.
„Ajus on moodustunud uued ühendused, need nii kiiresti ei haju. Igasuguse õppimise iva on ju selles, et kui sa kord midagi selgeks õpid, siis seda nii kiiresti enam ei unusta,“ lisas Marc Tittgemeyer.
