Aasta põnevaim võistlus ei hõlma Tadej Pogačarit ega ühtki teist maailma tippsõitjat või -meeskonda. See toimub (endiselt) hoopis UCI meeskondade tehnilise edetabeli alumises otsas ja vastamisi on Norra Pro-tiim Uno-X Mobility, Prantsuse WorldTour-tiim Cofidis ning väiksemas rollis ka Belgia meeskond Intermarché-Wanty.
See kõik saab alguse ühest pilvest. Sa vaatad ilmateadet. Sa vaatad telefoni. Sa vaatad taevast. 40% tõenäosus vihmaks. See pole ju päriselt vihm — see on lihtsalt… võimalus. Tõenäosus. Schrödingeri ilm.
Alates tänasest hakkan iga Tadej Pogačari osalusega suurtuuri või ühepäevasõidu loo algust kirjutama ettevalmistatud standard malli kasutades. See kõlab nii: Tadej Pogačar võitis [võistluse nimi] [distants km-des] pikkuse soolosõiduga, edestades [Remco Evenepoeli või Jonas Vingegaardi] [ajavahe sekundites või minutites].
Sport on tegelikult lihtne asi. Meeskond, kellel on paremad mängijad, võidab enamasti, ning tugevaim sportlane võidab tavaliselt individuaalvõistlused. Seega ei olnud tegelikult üllatus, et Tadej Pogačar võitis pühapäeval eliitratturite maailmameistrivõistluste grupisõidu üsna suure vahega ja talle omasel viisil – pika, laastava soolosõiduga.
