Elektrooniline käiguvahetus oli kunagi luksus
Esimene uus ratas, mille ma kunagi ostsin, oli Giant TCR, 2015. aasta mudel. Minu eelmised rattad pärinesid lapsepõlvest – lihtne maastikuratas ja vana teise ringi maanteerattas. Nende mälestuste pealt tulles tundus see Giant igas mõttes luksuslik oma mehaanilise Shimano 105 grupiga. Elektrooniline käiguvahetus maanteeratastel oli toona küll olemas, kuid nii kallis, et ma polnudki sellest teadlik.
Maastikurataste maailmas oli Shimano XT/XTR Di2 samuti olemas, kuid see ei leidnud kunagi laialdast kasutust. Alles SRAM Eagle AXS, mis tuli välja 2019. aastal, tõi elektroonilise käiguvahetuse tõeliselt maastikurataste maailma.
Kümme aastat tagasi oli elektrooniline käiguvahetus uus, proovimata ja paljude jaoks kättesaamatu. Ratturid muretsesid akude, ilmastikukindluse ja selle pärast, mis saab siis, kui süsteem keset sõitu alt veab. Täna on olukord hoopis teine.
Unistustehnoloogiast igapäevaseks tõsiasjaks
Liigu ajas edasi aastasse 2025 ja näed, et elektrooniline käiguvahetus on nüüd täiesti tavaline ka keskmise hinnaklassi ratastel. Shimano 105 Di2 ja SRAM Rival AXS on muutnud selle kättesaadavaks kõigile, kes on valmis kulutama umbes korraliku süsinikraami hinna.
Mõlemad süsteemid pakuvad pea samaväärset kvalliteeti, mis nende tippklassist sugulased — sama täpsus, sama välkkiire käiguvahetus ja vaid tühised kaaluvahed. Tehnoloogia on küps: töökindel vihmas, poris ja külmas ning tarkvarauuendused on esialgsed lastehaigused kõrvaldanud. Mis kunagi tundus luksusena, on nüüd lihtsalt standard.
Miks ma sellesse armusin
Seadista ja unusta
Kui süsteem on paika pandud, pole praktiliselt vaja ühtegi järelhäälestust. Ei venivaid trosse, ei reguleerimist iga paari kuu tagant ega seadistamist pärast konarlikul rajal sõitmist. See lihtsalt töötab – sõit sõidu järel.
Kiire, täpne ja järjekindel
Iga vajutus annab sama konkreetse tulemuse. Seda ühtlast tunnetust on kerge alahinnata – kuni proovid ja mõistad, kui palju see su sõitu muudab.
Puhas lenks, vähem kaableid
Juhtmevaba või pooljuhtmevaba süsteemiga muutub lenks tunduvalt viisakamaks. Vähem vahetatavaid trosse, vähem klõbinat ja visuaalselt palju puhtam välimus.
Tark käiguvahetus
Nuppude funktsioone saab kohandada, esimest ja tagumist käiku sünkroniseerida või isegi oma rattakompuutrit juhtida. Mulle meeldib eriti, et saan Garmini kaardivaate kiiresti esile tuua ilma käsi piduritelt võtmata.
Miinused
Ükski uuendus ei tule ilma ohverdusteta. Esimene ja ilmseim neist: laadimine. Seda pead lihtsalt meeles pidama – vähemalt seni, kuni see muutub harjumuseks. Mul oli paar sõitu, kus unustasin laadida, kuid sain õnneks vahetada sadulapostis oleva aku tagumise käiguvahetaja oma vastu ja sõit sai jätkuda. Paari kuu pärast muutub see lihtsalt üheks lisaseadmeks, mida tuleb koos tulede, Wahoo, radari või võimsusanduriga laadida.
Pika distantsi või ekstreemoludes sõitjate jaoks võib akukestvus endiselt olla mure, kuid tavakasutuses pole see probleem.
Hinnast rääkides – elektroonilised grupikomplektid on küll odavamad kui kunagi varem, aga mehaaniline süsteem on endiselt soodsam. Ja ka tänapäeva mehaanilised grupid, nagu uus Shimano 105 või SRAM Rival, käituvad oluliselt paremini kui 2015. aasta versioonid. Seega, elektroonilise süsteemi eest maksad endiselt lisaks – küsimus on, kas see väärtus, mille lisaks saad, on sinu jaoks piisav.
Rohkem käike, rohkem valikuid
Käiguvahetusest rääkides peab mainima ka suurt muutust käiguvahemike arengus.
Kümme aastat tagasi oli enamikul keskmise klassi maanteeratastel 50/34 kompaktne esihammakas ja 11–28 kassett, tavaliselt 10 käiguga. Tänapäeval on valik tohutult laienenud:
Gravel-ratastelt inspireeritud 1x-süsteemid kuni 10–44 kassettidega – ideaalsed segamaastikule.
Kaasaegsed 2x-süsteemid kuni 10–36 tagumiste kassettidega ja 12 käiguga, mis muudavad isegi Alpi tõusud harrastajale jõukohaseks.
Need laiemad käiguvahemikud koos sujuva elektroonilise vahetusega muudavad tänapäeva rattad mitte ainult tehnilisemalt arenenuks, vaid ka reaalselt lihtsamaks ja nauditavamaks sõita.
Kas see on seda väärt?
Elektrooniline käiguvahetus on üks neist uuendustest, mis paberil võib tunduda mittevajalik. Aga kui oled seda mõne sõidu jooksul kogenud, on väga raske tagasi minna. Lühike vastus: jah, sa tunned erinevust. See pole trikk ega moeröögatus – see on kümne aasta areng, mis on viinud käiguvahetuse kogemuse uuele tasemele.
Mulle meeldib ka see, et tehnoloogia, mis kunagi oli mõeldud ainult profisõitjatele, on nüüd kättesaadav tavalistele ratturitele. Ja kui see sind ikka veel ei veena uut ratast ostma, siis järgmine artikkel selles sarjas kindlasti veenab.
