Tour de France on midagi palju enamat kui lihtsalt iga-aastane spordimeisterlikkuse demonstreerimise üritus, see on ka reis läbi mitmete lummavate piirkondade. Kui ratturite karavan liigub mööda tänavuse marsruudi keerukaid etappe, läbib ta ühtlasi paiku, mis on tulvil ajaloolisi mälestusmärke, puutumatu looduse ilu ja lihtsalt eripärast võlu.
Selle aasta trass pakub ainulaadset võimalust avastada varjatud pärle, mis jäävad sissetallatud radadest vaid kiviviske kaugusele. Trassi valik lausa kutsub Sind võistluse kõrval tutvuma ümbrusega põhjalikumalt. Pole vahet, kas Sa jälgid Touri pingsalt või otsid pigem sügavaid kultuurielamusi, järnevad sihtkohad lummavad ja kütkestavad Sind kindlasti.
6. etapp: 26,9 km – leia oma hingerahu Taizés
Taizé on kogu maailmas kuulus kui Taizé vennaskonnaks nimetatava mungaordu asupaik. Vennaskonna asutas 1944. aastal šveitslasest munk Roger Schutz ning sinna on koondunud sadakond preestrit ja munka kogu maailmast, et üheskoos tsölibaadis elades jumalat teenida. Kohavalik on seotud läheduses asuva Cluny kloostriga. See vennaskond oli esimene maailmas, kuhu võisid kuuluda ka protestantidest mungad. Palverännakutel külastab seda igal aastal umbes 50 000 inimest, aastast 1966 alates on külastajaid kokku olnud üle nelja miljoni. Palverändurid majutatakse mägionnidesse ja telkidesse ning nad saavad osaleda aruteludes, ühislaulmistes, muusika- ja piiblitundides ning palvustel.
7. etapp: 19,9 km – tõsta klaas Morey-Saint-Denis’s
Morey-Saint-Denis’ viinamarjaistandus on üks mainekamaid Burgundias ning tegelikult isegi tervel Prantsusmaal ja kogu maailmas. Selle 150 hektarile on istutatud punase veini valmistamiseks mõeldud Pinot Noir’ viinamarju, sealhulgas 40 hektarit Grand Cru ja 44 hektarit Premier Cru kvaliteediga. Ühel hektaril kasvab aga Aligoté viinamari, millest valmistatud Clos des Monts Luisants on üks Burgundia haruldasemaid Premier Cru kvaliteediga valgeid veine. Pole vist tarvis lisadagi, et külas leidub mitmeid veinikeldreid ja gurmeerestorane, mis kõik väärivad sisseastumist.
12. etapp: 79,9 km – imetle majesteetlikku Rocamadour’d
Kogu Rocamadour’ linn näib otsekui kaljuselval kõõludes tasakaalu hoidvat ning võtab aastaringi vastu nii tavalisi külastajaid kui ka palverändureid. Linna tuhandeaastane ajalugu ulatub tagasi erakuteni, kes siin kunagi endale varjupaiga leidsid. 1166. aastal avastati Püha Amadouri täiuslikult säilinud surnukeha kohast, kus praegu asub pühapaik. Rocamadour oli ka 2022. aasta Tour de France’i viimase, 40-kilomeetrise temposõidu toimumise koht. Toona tagas Jonas Vingegaard seal endale üldvõidu, kuna etapi võitis tema meeskonnakaaslane Wout van Aert.
14. etapp: 37,6 km – avalda oma austust Lourdesis
Igal aastal võtab Lourdes vastu miljoneid külastajaid kõigilt mandritelt. Siin käiakse palverännakul pärast seda, kui 14-aastane karjasetüdruk Bernadette Soubirous sai 1858. aastal Gave’i jõe lähedases koopas ilmutused Neitsi Maarjalt. 2018. aastal tähistas Lourdes 160 aasta möödumist sellest sündmusest. Sealt alanud Tour de France’i etapp lõppes toona Larunsis, kus Primož Roglič saavutas oma teise etapivõidu. Aastal 1948 aga asus Touri etapi finišijoon esmakordselt Lourdesis ning võitjaks osutus toona Gino Bartali. Itaalia rattaspordi rahvuskangelasel oli koos Fausto Coppiga ülesanne tõsta kogu rahva moraali sel keerulisel sõjajärgsel ajal. Võitjale mõeldud lillebuketi viis Bartali aga koopasse, pühendades Lourdesi jumalaemale oma teise Touri üldvõidu – esimese oli ta saavutanud täpselt kümme aastat varem. Iga kord Lourdesi kanti sattudes külastas ta alati ka seda pühapaika.
15. etapp: 19,9 km – võta endale kuurordipäev Bagnères-de-Luchonis
Tänu oma asukohale on Tour de France seda linnakest külastanud koguni 55 korral ehk rohkem kui ühtki teist sellise suurusega asulat. Tuntud kuurort on Touri ajaloo osaks juba aastast 1910, mil võõrustas kaht esimest kõrgmäeetappi. Mõlemad võitis Octave Lapize, kes hiljem saavutas ka Touril üldesikoha. Püreneede Kuninganna, nagu seda linna kutsutakse, on tihti pannud paika Touri tulevase üldvõitja või kangelase – näiteks Pascal Simoni (1983), Thomas Voeckleri (2010) või Julian Alaphilippe’i (2018). Viimati mainitud aastal nägi Allées d’Étigny Touril uudset stardiviisi, mis meenutas vormel-1 autode stardirivi. Bagnères-de-Luchon on kõige silmapaistvam mägilinn terves Pürenee mäestikus. Seda ümbritsevad 13 Püreneede kuulsamat tippu, nende hulgas sealne kõrgeim, 3404-meetrine Aneto. Luchonis on olemas kõik Sulle meelelahutuse ja lõõgastuse pakkumiseks.
16. etapp: 7,2 km – naudi mereäärset vaikelu Fleurys
See mereäärne vald on tuntud ka nime all Fleury d’Aude ning tema 50 ruutkilomeetrit jagunevad kolmeks: vinnamarjaistanduste küla Fleury, Toulouse-Lautreci tihedate külaskäikudega kuulsaks saanud merekuurort Saint Pierre la Mer ning jahi- ja kalasadam Les Cabanes de Fleury. Vald paistab silma oma erisuguste maastikega: 30 ruutkilomeetrit tüüpilist Vahemere-äärset võsastikku, kuus kilomeetrit liivarandasid ja Vahemerre suubuv Aude’i jõgi, 10 ruutkilomeetrit viinamarjaistandusi ning 10 ruutkilomeetrit soid, tiike ja märgalasid. Saint Pierre de Meri avaturg on piirkonna suurim ning töötab maist septembrini iga päev – olge lahked!
18. etapp: 139,4 km – lase pilk üle „haldjakorstnate“ Les Demoiselles Coiffées’s
Les Demoiselles Coiffées ehk „kübaratega neiud“ on rohkem tuntud siiski „haldjakorstnate“ nime all ning tähistab erosiooni mõjul tekkinud omapäraseid pinnavorme. Kujult on need nagu sambad, mille otsas troonivad erineva kujuga kivirahnud – visuaalne sarnasus kübaratega on tõesti olemas. Nende edasise lagunemise vältimiseks ja külastajate turvalisuse tagamiseks ehitati sammaste jalamile jalgtee koos selgitusi pakkuvate infotahvlite ja ägedate panoraamvaadetega. 2,6-hektarine maatükk, kus Demoiselles Coiffées de Sauze du Lac asub, on aastast 1966 kaitsealune territoorium.
20. etapp: 35,9 km – hinga keskaja hõngu Sospelis
Keskaegne Sospeli linn on Mercantouri rahvuspargi värav ning kuulus oma vana tollisilla poolest. Seda tüüpi sild on üks viimaseid omataolisi Euroopas ning tõepoolest haruldane vaatepilt. Lisaks ajaloo mälestusmärkidele saab Sospel uhkustada ka märkimisväärse looduskeskkonnaga. Keskajal asutatud linnake paikneb Bévéra jõe kallastel 350 meetri kõrgusel merepinnast, kõigest 20 kilomeetri kaugusel Mentonist. Teises maailmasõjas laastati Sospeli põhjalikult, kuid linn ärkas uuesti elule ning demonstreerib oma 17 kaitsealuse hoonega rikkalikku ajaloopärandit tänaseni.
