Elektrijalgrattaid viib edasi inimjõu ja elektri kombinatsioon. Euroopa seadusandlus lubab elektrimootori abi kuni kiiruseni 25 km/h. Kui küsida inimestelt, kas nad oleksid nõus selle piirkiiruse tõstmisega, vastab enamik jaatavalt.
Seda arvamust on küsitlused ikka ja jälle kinnitanud. Kiirus on põnev ning igaühele meeldib, kui ta saab endale lubada keskmisest kiiremini liikumist. Kahjuks mõistavad väid vähesed sellega kaasnevaid ohtusid. Tegelikult tekib palju suurem oht avariid põhjustada. Selgitame siin, mis juhtub, kui elektrimootorite tuunimist mitte reguleerida.
Lihtne on leida ettevõtet, mis pakub e-jalgratta kiirusepiiriku eemaldamist. Piisab vaid Google’i poole pöördumisest. Ettevõtted kasutavad niinimetatud tuuninguvõtmeid ja kiipe kiirusepiiriku mahavõtmiseks ja/või selle seadistamiseks üle seadusega lubatud piirväärtuse. Ratta tuunimine maksab umbes 200 eurot. Mis seejärel juhtub?
„Tuuningukomplektid võimaldavad juhtarvutil tippkiiruse 25 km/h saavutamisel mitte elektrimootori toidet maha võtta, vaid jätkata kiirendamist veel pikalt – mõnel juhul lausa üle 70 km/h.
Loomulikult kasvatab see ka õnnetusse sattumise ohtu, kuna ratturid pole õppinud ohjama ratast sellisel kiirusel. Tuunimine tekitab ohtu nii kasutajale endale kui ka kaasliiklejatele. Samal ajal sunnib see kehtestama rangeid seadusandlikke piiranguid ja sillutab teed tulevastele riiklikele keeldudele,“ selgitab profirattur Richard Gasperotti.
Kes iganes selliselt täiustatud e-jalgrattaga sõidab, paneb toime õigusrikkumise. Mootoriga sõiduk, mis lubab liikuda kiiremini kui 25 km/h, ei ole enam e-jalgratas, vaid elektrimootorratas ning sellele kehtivad kõik mootorratta kohta käivad õigusaktid.
Praegu loetakse elektrijalgrattaid võrdseks tavaliste jalgratastega. Mõlemale transpordivahendile kehtivad samad õigused ja kohustused. Seetõttu ongi elektrijalgrattaga lubatud sõita rattateedel ja metsaradadel. Ei nõuta registrimärki, eraldi kindlustust ega mingit juhiluba. Enamgi veel, isegi juhiloata lapsed võivad elektrijalgrattaga sõita.
Igaüks, kes seadusevastaselt oma e-jalgratta tippkiirust suurendab, rikub neid nõudeid, avaldab survet nende karmistamiseks ja paneb ohtu hüved, mida ausad e-ratturid naudivad. Kuid nii ei pruugi igavesti kesta.
Täiustatud e-rataste kasutajatel on suureneb tõenäosus avariisse sattuda. Kui selliste õnnetuste arv kasvab, muutub e-rataste omanikke puudutava seadusandluse muutmine vältimatuks. Võime oodata kohustuslikku registreerimist, registrimärke, vastutuskindlustust ning rattateedel sõitmise keeldu.
„Seetõttu ongi oluline, et e-jalgrattad, kus elektrimootor töötab kuni kiiruseni 25 km/h, säilitaksid jalgratta staatuse koos kõigi tulenevate õiguste ja kohustustega. Seda tasakaalu tuleb hoida ja kaitsta,“ ütleb Gasperotti.
Elektriajamite tootjad on ühinenud võitlusega ebaseadusliku tuuningu vastu, tegutsedes tihedas koostöös elektrijalgrataste tootjatega. Nad viivad läbi koolitusi ja teevad ennetustööd, keskendudes tehnilistele meetmetele oma ajamisüsteemide riist- ja tarkvara omavaolilise täiendamise vastu.
- aastal jõudis võitlus illegaalse tuunimise vastu Euroopa tasemele. Euroopa tootjate ühendus CONEBI koos ZIVi, Bosch eBike Systemsi ja paljude teistega käivitas tuuninguvastase kampaania, et vältida sekkumist e-jalgrataste juhtsüsteemidesse ja tuua esile teema tõsidus.
Tootjad, näiteks Bosch eBike Systems, kasutavad illegaalsete täiustuste tuvastamiseks anduritega tarkvara. Kui tarkvara tuvastab seadusevastase tuuningu, lülitub e-jalgratas avariirežiimi. Kui sellist täiustust tuvastatakse kolm korda, lülitub elektrimootor välja ja avariirežiimi saab deaktiveerida ainult ametlikus töökojas.
Omavoliline tuunimine tekitab ka tehnilisi ohte. Täiustused võivad põhjustada kahjustusi ajamisüsteemile ja kogu jalgrattale. Tippkiiruse suurendamine üle 25 km/h tekitab kõigile osadele pikaajalise koormuse, mida nende konstrueerimisel ette ei nähtud. Harilikult saavad kõige rohkem vatti pidurid, kuid kiiruse kasv mõjutab ka lenksu, kahvlit ja raami.
Saksamaa jalgrattatööstuse liit Zweirad-Industrie-Verband (ZIV) teatas ametlikus raportis, et „enamik kliente ja müüjaid pole absoluutselt teadlikud ohtudest ja tagajärgedest, mida ebaseaduslik tuuning neile kaasa võib tuua“.
Loodetavasti aitavad koolitused ning koostöö riiklike ja eraalgatustega illegaalse tuuningu välja juurida, et saaksime ka tulevikus nautida elektrijalgratastel sõitmist ilma karmide riiklike piiranguteta.
