Tour de France on viimase kahe aastakümne jooksul näinud rohkelt reeglimuudatusi. Need on mõeldud tihendama konkurentsi, andma võistlusele põnevamat käiku ja kohanduma meie spordiala muutuva dünaamikaga. Siinses artiklis käsitleme olulisemaid reeglimuudatusi, keskendudes meeskonna suurusele, parima punktikoguja arvestuse restruktureerimisele, mäekuninga selgitamisele ning vahefinišites ja finišites jagatavatele preemiasekunditele.
Meeskonna suurus
- aastal tehti Tour de France’il oluline muudatus, kui meeskonna koosseis vähendati üheksalt ratturilt kaheksale. Esialgu vastuolulisi reaktsioone tekitanud samm oli mõeldud lisama võistlusele intensiivsust ja ettearvamatust. Suurte supermeeskondade nagu Team Sky domineerimine oli samuti kindlasti üks põhjusi. Tiimide esisõitjatel oli nüüd üks abistaja vähem ning neil oli raskem kontrollida gruppi ja kaitsta oma positsiooni. Muutus õhutas kasutama agressiivsemat taktikat (nagu Jumbo-Visma 2022. aasta Touril), kuna tiimid pidid oma strateegia kohandama uue koosseisupiiranguga. Minu meelest muutis see küll võistluse haaravamaks, põnevamaks ja ettearvamatumaks.
Parima punktikoguja arvestuse restruktureerimine
Parima punktikoguja särgi, mida tihti nimetatakse ka lihtsalt roheliseks särgiks ja mille sponsor on Škoda, saab võistluse jooksul enim punkte kogunud rattur. Viimastel aastatel on punktiarvestuses aga tehtud olulisi muudatusi. Enne 2011. aastat põhines rohelise särgi arvestus peamiselt vahefinišites punktide kogumisel ja etapi lõpukohtadel. Kuid reegleid kohendati nii, et panna rohkem rõhku finišikohtadele lauskmaaetappidel. See tõi kaasa tihedama konkurentsi ja andis eelise pigem sprinteritele, mitte üldjärjestuses kõrgetele kohtadele pürgivatele universaalidele. On ju roheline särk mitteametlikult parima sprinteri särk.
Praegu antakse punkte esimesele 15 ratturile järgmiselt:
Põhiliselt lauskmaal kulgevad ilma raskemate osadeta etapid
50-30-20-18-16-14-12-10-8-7-6-5-4-3-2
Keskmise raskusega etapid
30-25-22-19-17-15-13-11-9-7-6-5-4-3-2
„Väga rasked“ etapid (mägietapid)
20-17-15-13-11-10-9-8-7-6-5-4-3-2-1
Temposõidud
20-17-15-13-11-10-9-8-7-6-5-4-3-2-1
Vahefinišid
20-17-15-13-11-10-9-8-7-6-5-4-3-2-1
Nagu näha, on punktiskaala tugevalt kallutatud „lihtsamate“ lauskmaaetappide poole, et hoida punktiarvestust sprinteritele soodsamana. See restruktureerimine tehti sihiga innustada sprintereid võitlema etapivõitude eest, selle asemele et lihtsalt keskenduda vahefinišitele ja teenida kõrgeid kohti, aga mitte võite.
Mäekuninga arvestus
Mäekuninga ehk täpilise särgi arvestus on mõeldud ronijate pingutuste hindamiseks mägedes ja küngastel. Aastate jooksul on siingi reegleid muudetud, et konkurents oleks tihedam ja fännidel põnevust rohkem. Värskeim muudatus seisneb selles, et ratturid ei saa enam topeltpunkte kõrgeima kategooria tõusude tipus. Varem andis see eelise universaalidele lahtirebimisspetside ees. Nüüd on tõenäolisem, et mäekuninga särgi võidab selle nimel võistlev rattur, mitte üldarvestuses kõrge koha saanu, kes kogub punkte pooljuhusikult.
Jagatavate punktide arv sõltub tõusu raskusastmest, raskemad tõusud annavad punkte enam. Rattur, kel tuuri lõpul on enim punkte, kroonitaksegi mäekuningaks.
Mäekuninga arvestuse punkte jagatakse järgnevalt:
Kõrgeima kategooria tõus (HC): 20-15-12-10-8-6-4-2
1. kategooria: 10-8-6-4-2-1
2. kategooria: 5-3-2-1
3. kategooria: 2-1
4. kategooria: 1
Vahefinišites ja finišites jagatavad preemiasekundid
Preemiasekundid on Tour de France’il olulist rolli mänginud, mõjutades taktikat ja võistluse käiku. Viimase 20 aasta jooksul on vahefinišites ja finišites jagatavate preemiasekundite osas toimunud märkimisväärsed muudatused.
Varem anti preemiasekundeid nii vahefinišites kui ka finišijoonel, et ergutada agressiivsemat võitlust ja sprindifinišitele rohkem kaalu anda. Ent 2007. aastal otsustasid korraldajad loobuda vahefinišite preemiasekunditest ja jagada neid üksnes etapi finišis.
Praeguse struktuuri järgi antakse preemiasekundeid kõigi etappide – välja arvatud temposõidud – finišis esimesele kolmele süsteemis 10-6-4. Need preemiasekundid lahutatakse ratturi koguajast ja võivad seega anda olulisi eeliseid üldarvestuses.
Täiendavaid preemiasekundeid jagatakse ka strateegilistel mäekurudel ja teatud etappidel finišieelsetel väiksematel tõusudel. Seal teenivad esimesed kolm ratturit 8-5-2 preemiasekundit. Neid sekundeid hakati andma aastal 2019 ning võistlus tõepoolest muutuski agressiivsemaks. Aastal 2019 õhutasid 3. etapi lõpu eel tõusul antud preemiasekundid Julian Alaphilippe’i kõigepealt nende pärast võitlema, edasi aga võitis ta terve etapi ja sai ka kollase särgi kokkuvõttes enda valdusse.
Ilmselt olete nõus, et need reeglimuudatused on märkimisväärselt muutnud võistluse dünaamikat tuuril ning minu meelest on vaatemäng kõigile põnevamaks kujunenud. Üldjärjestuses kõrgetele kohtadele pürgijatel on täiendav stiimul sõita agressiivselt ja kasutada eripärast taktikat tänu tiimide vähendatud koosseisule ja „superpreemiasekunditele“. Mägironijate ja sprinterite arvestus aga keskenduvad nüüd mõlemad varasemast rohkem nende spetsiifilistele oskustele-võimetele ning lasevad neil enam silma paista. Tour on parem kui kunagi varem. Ootan põnevusega, mida nad järgmise 20 aasta jooksul välja mõtlevad!
