Vermeersch (võimas) ja Wiebes (dramaatiline) võitsid UCI kruusamaailmameistrivõistlused

Viimane, kes temast maha jäi, oli üllatuslik hollandlane Frits Biesterbos, kellest Vermeersch sai lahti 18 km enne lõppu kruusatõusul ja suurendas seejärel järk-järgult vahet, et võita lõpus 40 sekundiga. Möödunudaastane võitja, sloveen Matej Mohorič, lõpetas kolmandana, kaotades 1:23.

Tagasitulekuvõit

„Algus oli väga kaootiline,” rääkis Vermeersch, kes kaotas mulluse tiitli Mathieu van der Poelile. „Pärast 10 km lõhkusin rehvi, kuid õnneks jõudsin 20 km hiljem taas peagruppi. Nägin head hetke ja ründasin. Ma ei näinudki eriti palju pelotoni – olin kas tagaajamas või ees. Kui lõpuks jäime neljakesi, teadsin, et on ainult üks tee – lõpuni.”

Vermeersch murdis eelmise aasta veebruaris kukkudes jala ja jäi neljaks kuuks võistluspausile. Kuigi ta on pärast üleminekut Lotost UAE-sse teinud tänavu häid tulemusi, oli see tema esimene võit kahe aasta jooksul.

„See oli veidi vaimne asi – pärast jalaluumurdu eelmisel aastal olen teinud tänavu häid sõite,” rääkis ta Cyclingnewsile. „See on olnud hea hooaeg, aga see võit on minu jaoks punkt vigastusele. Nüüd loodan, et järgmisel aastal suudan samamoodi võite koguda.”

Favoriit Tom Pidcock tuli starti pärast kuuendat kohta Il Lombardial ja alustas sõitu ilma rada eelnevalt läbi sõitmata. See oli tema esimene kruusamaailmameistrivõistlus ning ta on tänavu oma maanteesõitudele kaldus graafikule kruusarattal vähe treeninud. „See on natuke kõike – minu jaoks midagi uut ja teistsugust,” rääkis ta Cyclingnewsile.

Pidcock jäi Vermeerschi varajasest rünnakust maha ning ilmselt mõjutasid teda ka kitsad teed ja järsud suunamuutused, mis ei soosinud jälitajaid. Ta lõpetas kuuendana, 1:41 kaotusega – arvestades tema pikka hooaega, igati korralik tulemus.

Kolmas kord tõi õnne Florian Vermeerschile, kes võitis pühapäeval meeste eliitklassi kruusamaailmameistritiitli pärast kaht järjestikust teist kohta eelmistel aastatel. © Profimedia

Draama, põnevus ja pettumus

Naiste sõit, mis toimus laupäeval, oli tõeline draama – pingeline, üllatav ja isegi segadust tekitav. 131 km pikkusel rajal Beekist Maastrichti oli 35 km enne lõppu kaks juhtgruppi – viie- ja seitsmeliikmeline –, kokku üheksa hollandlannaga. Ainsad erandid olid sakslanna Romy Kasper, itaallanna Silvia Persico ja 21-aastane tšehhitar Julia Kopecký.

Viieliikmeline juhtgrupp hoidis stabiilselt umbes 20-sekundilist edu. Umbes 20 km enne finišit ründasid Lorena Wiebes ja valitsev maailmameister Marianne Vos, mis muutis kõike. Persico püüdis nad 16 km enne lõppu kinni, tuues endaga kaasa rattureid mõlemast grupist. Moodustus kaheksaliikmeline juhtgrupp, mis lagunes hetkeks järsul tõusul.

12 km enne lõppu ründas noor hollandlanna Shirin van Anrooij kuuesest grupist ja sai kiiresti sisse vahe. 9 km enne lõppu juhtis ta 21 sekundiga; 7 km enne finišit oli edu vähenenud 17 sekundile, kui Kopecký vedas jälitajaid – loovutades sellega omaenda võimaluse ühe või mitme hollandlanna kasuks. Aga kelle?

Kopecký sõidab SD Worx–Protime tiimis, nagu ka Wiebes. Tšehhitar vedas seega hollandlannad järele oma tiimikaaslase rünnakule. Kui Kopecký 2 km enne finišit väsis, võttis jälitamise üle van Anrooiji kaasmaalanna Yara Kastelijn, kuni 200 meetrit enne finišit möödus neist mõlemast Wiebes – koos peatamatu Vosiga. Wiebes oli liiga tugev ja hoidis legendi ees edu, takistades Vosi saavutamast oma karjääri 259. võitu.
Wiebes võib Vosile siiski kunagi järele jõuda – see oli tema 118. võit, kümme rohkem kui Tadej Pogačaril, ning ta on kuus kuud noorem.

Kui kaasmaalased Van Anrooij kinni püüdsid ja temast möödusid ja viiendaks jätsid oli ta pärast sõtu murtud. „Minu võimalus maailmameistriks tulla võeti mult ära,” ütles ta NOSile. „Ma lihtsalt ei mõista, miks see pidi nii lõppema. Kui keegi juhib ja on selgelt teel maailmameistritiitlile, ning ta on sinuga samast riigist – sa lased tal minna.”

„Noh, mitte alati,” ütles Hollandi koondise peatreener Laurens ten Dam Cyclingnewsile. „See on kruusavõidusõit, seega võivad taktikad näida kummalised, aga lõppkokkuvõttes on see peaaegu individuaalne ala… Tunnen Shirinile kaasa – see pettumus on mõistetav.”

See ei lohutanud van Anrooiji, kes lisas: „Ma arvan, et olin piisavalt tugev, et lõpuni ees püsida ja maailmameistriks tulla. Ma ei taha liiga palju öelda, et midagi valesti ei kõlaks, aga see oli minu võimalus ja see võeti ära.”

Pühapäeval vabandas Kastelijn oma osa eest tiimikaaslase kaotuses. „Ma ei tahtnud kindlasti Shirinit võitu ära röövida ,” ütles ta oma Fenix-Deceunicki tiimi vahendusel Wielerflitsile. „Tahtsin lihtsalt endast maksimumi anda. Treener Laurens ten Dam rõhutas enne starti, et kruusamaailmameistrivõistlused erinevad vaimselt maanteesõitudest. Võtsin seda finaalis vist liiga sõna-sõnalt. Nüüd kahetsen seda.”