Võistlemine suurtuuridel nõuab mitte ainult head füüsist, vaid paneb ka iseloomu tugevuse proovile. Ratturid peavad hakkama saama stressiga, mida tekitab iga päev võistlemine kolme nädala jooksul, kus tuleb ette kukkumisi, rattarikkeid, haigestumisi ja ohtlikult lähedal juubeldavaid fänne. Vaatama, kuidas nad selleks katsumuseks valmistuvad.
Pingetaluvuse arendamine algab eesseisva hooaja eesmärkide püstitamisest ning selleks vajaliku treeningplaani koostamisest. Niiviisi pannakse paika realistlikud ootused, mis võimaldavad ratturitel tunda rahuldust oma parima andmisest, isegi kui sellest mingil põhjusel võiduks ei piisanud.
Kuid ka parima füüsilise ettevalmistuse ja suhtumise korral võib suurtuuri kolme nädala jooksul palju viltu minna. Seepärast ongi ratturid ja nende treenerid välja töötanud mitmesuguseid taktikaid ja harjumusi, et säilitada positiivsust ja meelekindlust. Siin on mõned kõige tavalisemad asjad, mida profid teevad.
Nad lahutavad suured asjad pisikesteks tükkideks
Kohustus panna oma parim välja iga päev ja nii kolm nädalat järjest võib põlvist nõrgaks võtta mitte ainult uustulnukad, vaid ka kogenud võistlejad. Just seepärast püüavadki treenerid ratturite jaoks suurtuuri väiksemateks tükkideks lahutada. Kõigile ratturitele seatakse iganädalased eesmärgid ja samuti igapäevased sihid. See aitab jääda keskendunuks ja motiveerituks. Iga päev on niiviisi erinev, ehkki rutiin on alati üks ja seesama.
Nad õpivad oma emotsioone mõistma
Füüsilise pingutuse kõrval peavad ratturid suurtuuri käigus hakkama saama ka emotsioonidega, mis käivad üles-alla nagu ameerika mägedel. Treenerite ja tiimi psühholoogide ülesanne on aidata ratturitel oma emotsioone mõista ja neid juhtida. Võistluseelne ärevus on valesti mõistetud emotsiooni tüüpiline näide. Paljud ratturid arvavad, et hästi valmistununa ei tohiks võistluse eel ärevust tunda. Ent kui võistluseelne ärevus paratamatult tekib, tundub neile, et midagi on valesti ja maad võtab negatiivne meeleolu. Tegelikult aitab võistluseelne ärevus luua omamoodi erutust, mis on vajalik ja kasulik sooritusvõimele. Nad õpivad end abistama iseendaga rääkides
Suurtuuridel võistlemisega kaasnevate kõrg- ja madalhetkedega hakkamasaamise tavaline strateegia on enesega rääkimine. Eelmises artiklis jutustas Eolo Kometa tiimi rattur Lorenzo Fortunato meile endaga rääkimisest.
„Minu meelest on oluline jääda rahulikuks nii võistluse ajal kui ka pärast seda, mitte sattuda vaimustusse ega lasta meeleolul kõikuda. Ma ütlen alati endale, et ära satu vaimustusse, kui sõidad kiiresti ega masendusse, kui sõidad aeglaselt. Peale selle ma usun, et kolmandal võistlusnädalal on mu konkurendid juba väsinud, mis aitab mul püsida keskendununa ja värske vaimuga.“
Kui Sind huvitavad teisedki Eolo Kometa ratturite arvamused, loe ka artiklit, kus me rääkisime meeskonna kapteni, sprinteri ja universaaliga.
Nad lülitavad end välja
Pidevalt võistlusele mõtlemine ja keskendumine on kurnav. Kui sõit käib, tuleb seda teha, aga finiši järel peab puhkama ja taastuma. Selleks on oluline teada, kuidas oma aju võistlusasjadele mõtlemisest välja lülitada. Trek-Segafredo tiimi psühhiaater Elisabetta Borgia rääkis intervjuus, kuidas seda teha.
„See käib umbes nii, et võistluse ajal oled täielikult keskendunud ja seejärel püüad kuidagi mõelda millelegi muule. End võistluse küljest lahti ühendada, mõelda oma huvidele, perele või millelegi muule. Sinu energiavaru pole põhjatu, sa ei tohi seda kasutada ajal, kui sa seda ei vaja.“
Ta meenutas ka muid asju, mida Trek-Segafredo ratturid etappide vahel teevad: loevad raamatut, peavad peredega videokõnesid, vaatavad Netflixist filme, mediteerivad, kuulavad muusikat või põõnavad magada. Teretulnud on kõik, mis aitab mõtteid võistlusest eemale juhtida.
Nad hoiavad head meeleolu
Võimatu on suurtuuri jooksul kordagi mitte masendust tunda. Kui väsimus koguneb, võib ainuüksi halb ilm rööpast välja lüüa. Just selliste hetkede tarvis on vaja korralikku tugivõrgustikku. Tiimikaaslased saavad aidata meeleolu tõsta ja tunda kõigil end ühtse seltskonnana. Profimeeskonnad teevad kõvasti tööd, et hea meeleolu valitseks mitte ainult sõitjate, vaid ka tugipersonali – tiimijuhtide, treenerite, terapeutide, logistikute ja mehaanikute seas.
