• EST

Kas vähem tõusumeetreid meelitab järgmise aasta Girole rohkem suuri staare?

Autor: Siegfried Mortkowitz

Järgmise aasta Giro d’Italia paistab murdvat viimaste aastate trendi, kus marsruut tundus minema ainult ülesmäge ja tõusunurgad aina suurenesid, jättes sprinteritele ja üldarvestuse sõitjatele üha vähem sõnaõigust. Korraldajad loodavad, et “leebem” rada meelitab stardijoonele tõelisi suurkujusid. Giro uus direktor Paolo Bellino nimetas seda koguni “retro-innovatsiooniks” – sammuks, mis võiks kohale tuua Jonas Vingegaardi (Visma–Lease a Bike) ja Remco Evenepoeli (Red Bull–BORA–hansgrohe).

Vingegaardi ja Evenepoeli meelitamine

“Me proovime luua olukorra, kus suured mehed lähevad omavahel päriselt lahingusse,” ütles Bellino Cyclingnewsile. “Aga kuulutan asju välja alles siis, kui need on kindlad.”

Ta kinnitas sellega oma eelkäija Mauro Vegni sõnul esmaspäeval esitatud marsruudi mõtet: “Kui mina oleksin Jonas Vingegaard, ei laseks ma sellist võimalust käest. 2026. aasta Giro võit annaks talle võidu kõigis kolmes suurtuuris.”
Vegni lisas: “Oleme kuulnud, et nii Vingegaard kui Evenepoel tahavad Girot sõita. Need oleksid tõelised suured nimed. Ja isegi Pogačar tuleb varem või hiljem tagasi.”

Pole ka juhus, et Vingegaard – kahe Tour de France’i võidu (2022, 2023) ja värske Vuelta a España võitja – on tõsimeeli kaalunud Girot. “Kõigi kolme suurtuuri võit või Tour 2026?” arutles ta väljaandes La Dernière Heure. “Võtaks pigem kõik kolm. Giro on mul veel tegemata.”

“Pehmem” Giro

Kuigi strateegia on mõistetav – superstaarid toovad sponsoreid ja tähelepanu – on see mõnes mõttes kahju. Eelmine Giro oli fantastiline ja dramaatiline, lõppedes Simon Yatesi võiduga eelviimasel etapil.

Kuid 2026. aasta rada on tõepoolest “nuditud”: tõusumeetreid vähendati mulluse 52 000 pealt 49 150-le. Ka “queen stage” (19. etapp, 5000 tõusumeetrit) finiš on küll väga järsk, kuid klassifitseeritud vaid 2. kategooria tõusuna (5 km umbes 10%).

See pole nii radikaalne kui 2024, mil Pogacarile Giro–Tour duubli jaoks lauale pandi lausa 42 900 tõusumeetrit. Aga põhimõte on sama.

Kas Vingegaard ohverdab viimase reaalse võimaluse Touri võita (aastaks 2027 on ta juba 30)? Eks näeme.
Evenepoel? Tema jaoks planeeriti sisse 40,2 km pikkune täiesti sile temposõit – nagu täpselt temale rätsepa juures tehtud. Ning tal on Giroga kana ka kitkuda: 2021 kukkumine, 2023 Covid positiivne test liidrisärgis.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Giro d’Italia (@giroditalia)

Hea uudis sprinteritele

Sprinteritele on järgmise aasta Giro pigem maiuspala – vähemalt seitse, võib-olla isegi kaheksa etappi võivad lõppeda massfinišiga. See on selge sõnum, et korraldajad tahavad lisaks tippmägironijatele rajale ka Jasper Philipseni ja miks mitte Mathieu van der Poeli.

“Sel Giro’l on palju klassikutele omase iseloomuga etappe, mis võiksid ligi meelitada etappide jahtijaid ja samal ajal luua põneva üldarvestuse lahingu,” ütles Bellino. “Tahame, et kõik parimad oleksid kohal, mitte ainult üks või kaks.”

Giro stardib 8. mail Bulgaaria Nessebari poolsaarel 156 km pika sileda etapiga. Esimesed kolm päeva veedetakse Bulgaarias, 3. etapp lõppeb Sofias.
Viimane etapp sõidetakse 31. mail Roomas.


Veel üks etapp (aga vähem tõusu) Giro naistele

Giro d’Italia Women stardib 30. mail Cesenaticos ja lõpeb 7. juunil Saluzzos. Kokku sõidetakse üheksa etappi – üks rohkem kui kahel eelmisel aastal. Kogu distants on 1 153,7 km ja selle jooksul kogutakse umbes 12 500 meetrit tõusu. Rajal on kaks mäefinišit: 4. etapi temposõit ja 8. etapi finiš Sestrieres. Viimase etapi tõusule eelneb legendaarne Colle delle Finestre, mida sõidetakse esimest korda selle võistluse ajaloos. Tõus on 18 km pikk, pool asfalt, pool kruus, keskmine tõus ~9%, alumises osas tõuseb kuni 14%.

Mullu võitis kodupubliku soosik Elisa Longo Borghini (UAE Team ADQ) üldarvestuse 18 sekundiga Marlen Reusseri (Movistar) ees – ilma ühtegi etappi võitmata. Kolm poodiumikohta olid piisavad. Selle aasta rada on 215 km pikem, kuid tõusu on umbes 1500 meetrit vähem, mis võib muuta võistluse dünaamikat Reusseri kasuks, sest ta ronib hästi ja on väga kiire. Samas on tõenäoline, et 8. etapi mäefiniš otsustab võitja. Kui mitte, siis ka viimasel etapil Saluzzos on mitmeid tõuse, sealhulgas 1. kategooria Montoso, kuid pigem võib see minna edukale äraminekule – just selline olukord, kus Reusser võiks domineerida.

Ja mis saab 4. etapi temposõidust, mis kulgeb enam kui poole 12,2 km distantsist otse üles ja sisaldab kuni 14% lõike? Kiire ronija nagu Reusser võib seal võtta liidrisärgi ja üritada seda lõpuni hoida. Rajal on ka kolm sprinterite päeva ja mitu võimalust klassikute stiilis sõitjatele, nii et rahul peaksid olema nii ratturid kui pealtvaatajad.