Tour de France’i 113. versioon, mis avalikustati 23. oktoobril 2025 Pariisis, toimub 4.–26. juulini 2026. Start antakse esmakordselt Barcelonas, kust tuur suundub kohe Püreneedesse, seejärel läbi Prantsusmaa keskosa ja lõpeb Alpi tippudes enne traditsioonilist finišit Pariisis.
Tegemist on marsruudiga, mis ei oota Alpe, et pakkuda draamat – see nõuab agressiivsust, taktikalist distsipliini ja vastupidavust esimesest päevast alates .
Julge algus Barcelonas
Esimest korda ajaloos stardib Tour de France Barcelonast – linnas, mis on varem võõrustanud etappe 1957., 1965. ja 2009. aastal, kuid pole kunagi olnud esimese etapi stardilavaks. Grand Départ koosneb kolmest erilisest ja määravast päevast Kataloonia teedel.
1. etapp – meeskondlik eraldistart, 19,7 km (Barcelona → Barcelona)
Lühike, tehniline linnaring, mis hõlmab tõusu Montjuïci mäele – endisele F1 ringrajale ja 1992. aasta olümpiakompleksi asukohale.
Viimari oli Touri avapauguks TTT (team time trial), 1971. aastal. Tugevad meeskonnad nagu Visma–Lease a Bike, UAE Team Emirates ja INEOS Grenadiers võivad juba enne esimest tavaetappi üldarvestuses vahed sisse sõita.
2. etapp – Tarragona → Barcelona (~178 km)
Kaunis Vahemere rannikut palistav trass, kus tuulele avatud lõigud võivad paraja segaduse tekitada. Oodata võib võitjat jooksikute hulgast või hilist rünnakut, kui ratturid taas Montjuïci kaudu linna keskusesse jõuavad.
3. etapp – Granollers → Les Angles (Püreneedele)
Kolmandal päeval liigub karavan otse kõrgmägedesse. Lõputõus Les Angles’i (1600 m) pole küll mingi hiiglane, kuid piisavalt pikk, et näha, kellel on reisiväsimus veel sees. Üldarvestuse peale sõitjad hakkavad juba üksteist testima.
See avablokk on loodud tekitama kohe alguses segadust – pole ühtegi lihtsat päeva ega soojendusetappi.
View this post on Instagram
Üle Prantsusmaa: pidevad katsumused
Pärast piiriületust joonistab Tour marsruut diagonaalse trajektoori üle kogu riigi, läbides kõik suuremad mäestikud enne, kui jõuab Alpidesse.
Esimene nädal lõpeb mäefinišiga Gavarnie-Gèdre’s Püreneede südames – kõrge mäetipp, kus kergekaalulised ronijad nagu Landa, Rodríguez või Caruso võivad juba varakult rünnata.
Teine nädal viib ratturid läbi Massif Centrali, kus kuumus ja lainetav profiil teevad rohkem kahju kui tõusunurgad ise. Siin võivad särada ründajad ja äramineku spetsid nagu Matej Mohorič või Magnus Cort.
Vosges’i mäestik toob lühemad, teravamad tõusud, mis sobivad plahvatuslikele sõitjatele nagu Pidcock, Alaphilippe või Skjelmose.
Uue lisandina tuleb esmakordselt Touri ajaloos Plateau de Solaison – karm tõus keskmise nurgaga 9%, mis võib üldarvestuse põhjalikult raputada juba enne Alpe.
View this post on Instagram
Eraldistardid
2026. aastal on kavas kaks eraldistarti, ehk sõitu kella vastu:
- 1. etapp Barcelonas – meeskondlik eraldistart TTT
- Hiljem – individuaalne eraldistart Genfi järve piirkonnas ITT
Umbes 35 km pikkune ja lainetava profiiliga ITT, võib osutuda otsustavaks. Distsiplineeritud üldvõimekusega sõitja nagu Pogačar või Evenepoel võib siin väikestest vahedest minutid vormida.
Otsustav Alpi duubel
Korraldajad on jätnud suurima vaatemängu Touri lõppu. Viimane mäeblokk näeb tõeliselt brutaalne välja:
19. etapp – Gap → Alpe d’Huez
Pikk üleminekuetapp, mis muutub järk-järgult vertikaalseks, läbides La Mure’i ja Ornoni, ning lõpeb legendaarsel Alpe d’Huezil. Siin on oodata ilutulestikku ja võib-olla ka esimesi langejaid ronijate seas.
20. etapp – Bourg d’Oisans → Alpe d’Huez (läbi Croix de Fer’i, Télégraphe’i ja Galibieri)
Tõeline “Queen Stage” – ligi 5000 m tõusumeetreid, topelttõus Alpe d’Huezile (sh Col de Sarenne laskumine ja tõus) ning kaks legendaarset mäge, mis võivad purustada või kinnistada kollase unistused.
Sellist konfiguratsiooni pole Tour varem kasutanud – see on tõeline geograafiline ja sadistlik meistritöö. Õnneks saavad seda etappi oma nahal proovida ka kõik amatöörratturid L’Étape du Touri raames, mis leiab aset 19.07.2026.
Üldarvestuse lahing otsustatakse peaaegu kindlasti siin. Kes on 20. etapil Alpe tipus kollases, see sõidab tõenäoliselt järgmisel päeval sellega ka Pariisi.
View this post on Instagram
Tagasi Pariisi
Finaaletapp toob karavani taas Pariisi sprindilahingusse, kuid väikese värskendusega: tagasi tuleb Montmartre’i ring, sillutatud tõusude ja postkaardivääriliste vaadetega. See sobib sprinteritele, kes taluvad lühikesi tõuse – Philipsen, Pedersen, Jakobsen või ehk ka Girmay.
Keda trass soosib
- Tadej Pogačar: varajased tõusud, hiline eraldistart ja mitu mäefinišit – trass justkui tema jaoks loodud.
- Jonas Vingegaard: naudib Liorani ja Galibieri tõuse, kuid võib TTT-s sekundeid kaotada.
- Remco Evenepoel: kaks eraldistarti sobivad talle ideaalselt, kui ta peab Alpi piinadele vastu.
- Carlos Rodríguez / Juan Ayuso: mustad hobused – taluvad hästi kuumust, tugevad keskmägedes, võivad särada Kataloonias ja Püreneedes.
- Primož Roglič: trass, mis premeerib kontrolli ja jõudu. Kui ta on terve ja püsib püsti, on ta ohtlik.
View this post on Instagram
Mida oodata
- Varajane pinge: Barcelona TTT rebib üldarvestuse kohe laiali.
- Tuulekaos: Vahemere rannikul (etapid 2–4) võib grupp tükkideks laguneda.
- Halastamatu keskosa: Massif Central ja Vosges näivad ohutud, kuid võivad otsustada sprindisärgi ja kurnata jalad enne Alpe.
- Kõrgmägede kannatus: finišid Les Angles’is, Gavarnies, Solaisonil ja kahekordne Alpe d’Huez muudavad taastumise võtmeküsimuseks.
Tour de France 2026 sisaldab kõiki klassiku elemente: start naaberriigis, passiivsust karistav rada ja legendaarne lõppvaatus.
See ei räägi sellest, kuidas kaitsta kollast särki – vaid kuidas julgeda see endale võtta.
Ja me ei jõua ära oodata, et see algaks.
