Neljakordne Tour de France’i võitja rääkis ajakirjanikele Komendas, kus toimus tema kodulinna ja esimeste treeningklubide korraldatud eriline kriteerium. Suure rahvahulga ees ületas ta finišijoone enne Luka Mezgecit ja Matteo Trentini.
„Mul on hea meel taas kodus olla, näha sõpru, naabreid ja peret,“ ütles ta ajakirjanikele, mõeldes nii lähiaja eesmärkidele kui ka pikemale tulevikule.
Pogačaril on leping UAE Team Emirates-XRG-ga kuni aastani 2030, kuid hiljutises intervjuus L’Equipe’ile vihjas ta, et 2028. aasta Los Angelese olümpiamängud võivad olla hetk, mil ta hakkab tõsiselt pensionile jäämist kaaluma. Alates 2019. aastast, mil ta 20-aastasena WorldTouri astus, on ta võitnud neli Tour’i ja üle saja muu võidu. Tema nimekirjas on veel vaid Vuelta a España, Milano–San Remo ja Paris–Roubaix enne, kui ta spordist taandub.
„Võib tunduda naljakas, et ma juba pensionipõlve loen, aga tõsiasi on, et sportlase karjäär pole kuigi pikk,“ ütles ta enne Komenda võistlust. „Hakkasin üsna vara võitma ja kõik on seni maani hästi toiminud. Igal aastal treenime järjest raskemalt ja rohkem, nii et ootan oma pensionile minekut suure rõõmuga”.
„Ühelt poolt tean, et mu sportlasekarjäär ei ole pikk, aga teisalt olen teadlik, et saan veel paar aastat nautida taset, millel praegu olen. Samas eeldan, et mingil hetkel see tase langeb ja hooaja jooksul ei tule enam nii palju võite kui praegu, ning tuleb ka mõni halb aasta.
„Olen valmis kõige tuleva jaoks, mistõttu olen veelgi teadlikum, et pean hetke nautima. Pean olema tulevikus valmis peatuma, tänama ja tipptasemel võistlemisest hüvasti jätma.“
Pärast viimast Tour de France’i triumfi — mille viimast nädalat raskendas haigus — võttis Pogačar aega maha oma kodus Montecarlos. Ta hoidis eemale sotsiaalmeediast, tegi kergeid treeningsõite ja kohtas isegi teel Tour de France Femmes avec Zwifti võitjat Pauline Ferrand-Prévot’d.
View this post on Instagram
„Sain veidi puhata, mul on raske Tour seljataga ja igaühel võib olla halbu päevi,“ selgitas ta, kui talt küsiti, kas ta tunneb end paremini kui Tour’i lõpppäevil. „Muidugi ei saa oodata, et säran õnnest kõik 21 etappi. Oli ka raskeid päevi. Tour oli tõeliselt raske, üks raskemaid, mille olen sõitnud — seda võivad kinnitada kõik, kes üldarvestuse peale võitlesid.
„Nüüd, kaks nädalat pärast Tour’i lõppu, olen puhanud, endale restardi teinud ja liigume edasi tavapärases rütmis.“
Edasi vaadates kinnitas Pogačar, et 2026. aasta Tour de France jääb tema peamiseks eesmärgiks, et püüda viie üldvõidu rekordit. „Tõenäoliselt lähen Tour’ile tagasi, põhimõtteliselt on see suurim võistlus ja ma ei usu, et tiim mind koju jätaks…“ ütles ta muigega.
Kui rivaal Jonas Vingegaard valmistub Vueltaks, järgib Pogačar pärast rasket kevadet ja suve teistsugust plaani. Tema tagasitulekuvõistlus on Grand Prix Cycliste de Québec, millele järgneb Montréal, enne kui ta kaitseb oma maailmameistrisärki Rwanda MM-il. Nädal hiljem suundub ta Lõuna-Prantsusmaale Euroopa meistrivõistlustele, mis toimuvad 5. oktoobril.
„Teame, et Montréal sobib mulle paremini, aga see ei tähenda, et Québecis ei prooviks võita,“ ütles ta. „Sel aastal muudeti rada veidi, see on nüüd isegi lihtsam, aga eesmärk on raskem, nii et proovime seal samuti võita. See ei pea tingimata olema mina, meil on veel paar tiimikaaslast, kellele see eesmärk võib sobida, eriti Jhonathan Narvaez.
„Meie info kohaetl on tänavune Euroopa meistrivõistluste rada ‘ronijate’ sobiv, nii et tõenäoliselt olen kohal. See on sarnane ühele kevadklassikule, mille Juan Ayuso sel aastal võitis. Kuid see EM tähendab tõenäoliselt, et ma ei saa minna ühelegi teisele Itaalia klassikule peale Lombardia.“
Kuna hooaja lõpuni on jäänud vaid käputäis ühepäevasõite, plaanib Pogačar oma vormi maksimaalselt ära kasutada — ja nagu ta ise ütleb, hetke nautida.
