Vingegaard leidis oma parimad jalad alles teisel nädalal ja näitas ülejäänud võistluse jooksul, et ta on peaaegu Pogačari võrdne. Aga see „peaaegu“ oli natuke liiga suur, et Pogile kandadele astuda. Pogačar ei väsinud kunagi – kuigi viimase nädala külmetushaigus aeglustas tema minekut ja lõpuks pidi Vingegaard siiski leppima teadmisega, et parim, mida ta selle aasta tuuril saavutada saab, on teine koht. Võib-olla seletab see Vingegaardi kummalist käitumist kahel viimasel mägietapil: neljapäevane 18. ja reede 19. etapp. Ta oli lubanud, et läheb nendel mäefinišiga etappidel maksimumi peale välja, kuid kui ta jõudis vastavalt Col de la Loze’ile (26,4 km @ 6,5%) ja La Plagne’ile (19,1 km @ 7,2%), ei tulnud temalt ühtki tõsist rünnakut enne, kui oli juba liiga hilja.
Kummalisel kombel ei püüdnud ka Pogačar – talle mitteomaselt – neid etappe võita, vaid sõitis rahulikult finišisse, olles oma üldvõidus kindel. TNT Sportsi andmetel vaevas teda külmetus. Kuid rünnakute puudumise tõttu jäi Tour’i peategelaste duell justkui vaikellu – mis omakorda tekitas antikliimaksi tunde võidusõidus, mis muidu pakkus rohkem dramaatilisi kõrghetki kui Shakespeare’i festival. Eriti esimesel nädalal olid künklikud etapid kaootilised, segased ja täiesti pööraselt põnevad. Sama jätkus ka laupäevasel 20. etapil, kus jooksikute grupid moodustusid, lagunesid ja taasliitusid, enne kui Kaden Groves (Alpecin-Deceuninck) sõitis 16 km üksinda ja võitis oma esimese Tour de France’i etapi – lisandudes eliitseltskonda, kes on võitnud etappe kõigil kolmel Grand Tour’il.
Van Aert tasub Visma eest kätte, Pogačar võidab neljanda Tour’i
Tundus lausa õiglasena, et selle metsiku ja karvase (ehk ebatraditsioonilise) Tour de France’i viimane etapp oligi kõige metsikum ja karvasem. 132,3 km pikkusest etapist Mantes-la-Villest Pariisi Champs-Élysées’le koosnes vaid 67,9 km tegelikust võidusõidust. Ülejäänud, ehk esimene pool, kulus Tadej Pogačari ja tema meeskonna UAE Team Emirates–XRG neljanda Tour’i võidu tähistamisele: tehti pilte, joodi šampust ja plaksutati võitjale.
Seejärel algas võidusõit Champs-Élysées’l. Sõideti tavapärased kuus ringi mööda seda ikoonilist (ja väga kallist) puiesteed, sealhulgas esmakordselt kolm munakividega tõusu Côte de la Butte Montmartre’il (1,1 km @ 5,9%, maksimaalne 9,6%). Pariisis sadas vihma ja tee- ning munakivipind olid salakavalalt libedad. Seetõttu fikseeriti ametlikud ajad pärast neljandat ringi, ülejäänud sõit oli nö au peale. Kuna see oli viimane võimalus etapivõiduta ratturitele ja meeskondadele lahkuda Tour’ilt prestiižse võiduga maailma kuulsaimas finišis, visati ettevaatus tuulde. Moodustus kolm suuremat gruppi, esigrupis olid muuhulgas rahuldamatu Pogačar ning Visma–Lease a Bike’i sõitjad Wout van Aert ja Matteo Jorgenson.
Muidugi oli maailmameister van Aert see, kes süütas viimase ilutulestiku, rünnates teisel Montmartre’i tõusul 23,4 km enne lõppu. Talle järgnes viis ratturit, sh van Aert ja Jorgenson. Pogačar ründas uuesti viimasel Montmartre’i tõusul, 7 km enne finišit, aga vaid 500 m hiljem tabas teda haruldane saatus: keegi edestas teda tõusul. See oli taas vormi saavutanud van Aert, kes kihutas Pogist mööda ja kasvatas kiiresti vahet. Kui lõpuni jäi 4,5 km, oli vahe 10 sekundit; 2 km enne lõppu juba 20. Ta tuhises finišisse, võttes oma kümnenda Tour’i etapivõidu – teise Champs-Élysées’l – ning Visma teise etapivõidu sel Tour’il. Pogačar lõpetas neljandana, 19 sekundit hiljem, sama ajaga lõpetasid ka Davide Ballerini (XDS Astana) ja Matej Mohorič (Bahrain-Victorious).
„See oli eriline päev,” ütles van Aert pärast finišit. „Võita taas Champs-Élysées’l ja esimesel korral, kui Montmartre’i tõus lisati – see oli tõesti midagi erilist.” Kui talt küsiti, kas ta sihtis just seda etappi, vastas ta: „Tegelikult tahtsin ma võita ka kõiki 20 eelnevat etappi.”
View this post on Instagram
Lipo vs Onley
Pogačari ja Vingegaardi duell polnud ainus selleaastase Tour’i heitlus. 24-aastane Florian Lipowitz (Red Bull–BORA–hansgrohe) ja 22-aastane Oscar Onley (Picnic PostNL) pidasid põneva lahingu kolmanda koha ja valge noorratturi särgi nimel. Lipowitzil näis olevat kindel edumaa, kui ta juhtis šotlase ees enam kui kahe minutiga, kuid 18. etapil tehtud (peaaegu) katastroofiline viga – mil ta pidi sõitma suurema osa etapist üksinda – vähendas selle edu 22 sekundile. Ta suutis sellest poole tagasi võita La Plagne’i tõusul, hoides end liidrite sabas, samas kui Onley jäi maha.
Eriti märkimisväärne oli, et Lipowitz ei saanud oma meeskonnakaaslastelt mingit tuge. Ei tiimiliider Primož Roglič – kes sõitis ainult enda au nimel, ent ei võitnud ühtki etappi – ega veteran Aleksandr Vlasov ei pakkunud talle tõusudel tuulevarju. Onley’l oli peaaegu alati keegi ees aitamas. Mis on põnev – mõlemal mehel on palju arenguruumi ning nad võivad tulevikus pakkuda sama põnevaid üks-ühele duelle nagu Pogačar ja Vingegaard – kui need kaks kord lõpetavad.
Välja arvatud juhul, kui kuulujutud tõeks osutuvad ning Remco Evenepoel (Soudal Quick-Step), kes lahkus Tour’ilt 14. etapil väidetavalt mõraga roides, on tõepoolest sõlminud lepingu Lipowitzi tiimiga alates 2026. aastast. Kui see kinnitust leiab, siis mis saab Lipowitzi rollist? Kas ta langeb taas wannabe-võitja abimeheks – kellel minu hinnangul pole lootustki alistada kahte tänavust esimest? Mitte et ma usuksin, et Lipowitz suudaks neid ise lüüa. Aga pärast seda, mida ta sel Tour’il näitas, väärib ta kindlasti edaspidi rohkem tähelepanu.
Thymen Arensman!
Neli ratturit võitsid sel Tour’il vähemalt kaks etappi. Pogačar (neli), sprinterid Tim Merlier (Soudal Quick-Step) ja Jonathan Milan (Lidl-Trek, võitis Škoda rohelise särgi). Ning siis 25-aastane hollandlane Thymen Arensman, kes eemaldas oma soolovõitudega INEOS Grenadiers’ilt viimasegi nukruseloori, mis tiimi kohal tulemuste puudumise tõttu hõljus. Ta võitis kaks kuulsat tippfinišiga etappi: Luchon–Superbagnères (etapp 14) ja La Plagne (etapp 19). Teisel neist jäi ta finišis Vingegaardist ja Pogačarist napilt ette – pärast enam kui 14 km pikkust soolotõusu. „Ma olen täiesti kutu,” ütles ta finišis. „Ma ei usu, et ma nad võitsin.” Ka keegi teine ei uskunud, et kaks maailma parimat ratturit ei rünnanudki enne, kui Arensman juba käed võidukalt üles tõstis.
Kas Prantsuse rattasport on tõusuteel?
See oli Prantsuse ratturitele väga hea Tour – kuigi pramtslased võitsid vaid ühe etapi, kui Valentin Paret-Peintre triumfeeris Mont Ventoux’ tipus. See oli alles viies kord ajaloos, kui prantslane seal võidutses – ning esimene viimase 23 aasta jooksul. Kuid prantslased olid kogu Tour’i vältel pildis. 24-aastane Kévin Vauquelin (Arkéa–B&B Hotels) lõpetas üldarvestuses seitsmendana ja 26-aastane Jordan Jegat (TotalEnergies) kümnendana.
Lisame siia veel 24-aastase Lenny Martinezi visad katsed võita mägedekuninga särk (mille võitis Pogačar) ning fakti, et Paret-Peintre on alles 24 – siis näeme, et Prantsuse rattaspordi tulevik tundub helgem kui pikalt.
Kas „kaootiline, segane ja täiesti pöörane“ ongi tulevik?
TNT Sportsi kommentaatorite sõnul oli mitmete künklike etappide lisamine vastus vaatajate eelistustele. Ilmselt leiavad paljud inimesed, et traditsioonilised grupifinišite eelsoojendused on igavad. Eelistatakse pidevaid lahinguid ja jooksikuid – ning need „klassikulaadsed“ etapid pakkusid täpselt seda. Spektakel ja kõrge tempo ei andnud armu. Ametlikke statistikaid veel pole, kuid tundub, et see oli kõigi aegade kiireim Tour. (Usaldusväärne allikas andis 2025. aasta Tour’i keskmiseks kiiruseks 42,445 km/h; eelmine rekord oli 2022, mil Vingegaard võitis 42,102 km/h keskmisega.)
Pole kahtlust, et see oli üks kõige dramaatilisemaid ja ettearvamatumaid Tour’e – ning publikureaktsioon on olnud või saab olema väga positiivne. Kuid oleks kahju, kui sprindietapid kaoksid, sest need pakuvad paljudele võimalust puhkuseks enne järgmist hullumeelset etappi. Kõik ratturid olid finišiks täiesti läbi. Ja ohutus? Seekord polnud tegu eriliselt õnnetusterohke Tour’iga, aga kukkumisi siiski jagus. Ja kui kiirused veelgi kasvavad, kasvab ka risk – eriti kui ratturid on väsinud.
21. etapi tulemused, Tour de France 2025
- Wout van Aert, Visma–Lease a Bike – 3:07:30
- Davide Ballerini, XDS-Astana +0:19
- Matej Mohorič, Bahrain-Victorious “
- Tadej Pogačar, UAE Team Emirates–XRG “
- Matteo Jorgenson, Visma–Lease a Bike +0:26
- Matteo Trentin, Tudor Pro +0:38
- Arnaud de Lie, Lotto +1:14
- Kévin Vauquelin, Arkéa–B&B Hotels “
- Mike Teunissen, XDS Astana “
- Dylan Teuns, Lotto “
Tour de France 2025 lõpparvestus
- Tadej Pogačar, UAE Team Emirates–XRG – 76:00:32
- Jonas Vingegaard, Visma–Lease a Bike +4:24
- Florian Lipowitz, Red Bull–BORA–hansgrohe +11:00
- Oscar Onley, Picnic PostNL +12:12
- Felix Gall, Decathlon AG2R La Mondiale +17:12
- Tobias Halland Johannessen, UNO-X Mobility +20:14
- Kévin Vauquelin, Arkéa–B&B Hotels +22:35
- Primož Roglič, Red Bull–BORA–hansgrohe +25:30
- Ben Healy, EF Education–EasyPost +28:02
- Jordan Jegat, TotalEnergies +32:42
