Asusin l\u2019\u00c9tape T\u0161ehhi starti plaaniga, l\u00e4bida KOM-t\u00f5us<\/b> isikliku rekordiga ja seda kehaga, mis alles taastus haigusest. K\u00f5rvetav 34\u00b0C kuumus pani mind varakult proovile, kuid valjuh\u00e4\u00e4lsed f\u00e4nnid ja peletonis tuules s\u00f5itmise<\/b> p\u00f5nevus viisid mind edasi. Siin on lugu sellest, kuidas minu esimene maantees\u00f5it lahti rullus, alates peaaegu katastroofist kuni fini\u0161ini, mis \u00fcllatas isegi mind.<\/p>\n
<\/p>\n
J\u00f5udsin mai l\u00f5pus heasse vormi ja hoidsin regulaarset treeningplaani. Hakkasin j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4hendama pikkade s\u00f5itude kestust ja l\u00e4ksin \u00fcle l\u00fchematele intervallidega treeningutele. Jalad tundusid head ja tegin isegi isikliku rekordi t\u00f5usul, mis pidi olema osa v\u00f5istluse M\u00e4ekuninga (KOM)<\/b> arvestusest. Kahjuks haigestusin v\u00f5istluseelsel n\u00e4dalavahetusel hingamisteede viirusesse. Rajaga tutvumise ja treeningkoormuse langetamise j\u00e4tkamise asemel lamasin voodis, muretsedes, et v\u00f5in v\u00f5istlusest t\u00e4ielikult ilma j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n \u00d5nneks hakkasin n\u00e4dala sees end paremini tundma. See ei olnud selline koormuse langetamine, nagu oleksin soovinud, kuid olin lihtsalt \u00f5nnelik, et olin piisavalt terve, et starti minna. \u00dcks asi, mis mind aga n\u00e4rvi ajas, oli ilmaprognoos. Mai ja juuni olid olnud ebatavaliselt k\u00fclmad ning olin teinud suurema osa treeningutest umbes 22\u00b0C juures, mis on treenides suurep\u00e4rane, kuid ei valmista ratturit ette troopilises kuumuses v\u00f5istlemiseks. Ilm muutus ootamatult p\u00e4ev enne starti ning v\u00f5istlusp\u00e4eval ootas ees k\u00f5rvetav 34\u00b0C ja sinine taevas. Sellises kuumuses v\u00f5istlemine on alati raske, aga eriti keeruline on see siis, kui sa pole taoliste tingimustega harjunud.<\/p>\n Pidin oma ootusi v\u00f5istluse osas kohandama. L\u00f5petasin ajalistele eesm\u00e4rkidele m\u00f5tlemise ja keskendusin hoopis vaatem\u00e4ngu nautimisele ning suurv\u00f5istluse kogemuse hankimisele. S\u00f5in plaanip\u00e4raselt oma tugeva hommikus\u00f6\u00f6gi, kinnitasin stardinumbri ratta k\u00fclge ja suundusin stardikoridoridesse. Minu elukaaslane t\u00e4itis isikliku abilisena rolli, tuues stardijoonele k\u00fclmakoti j\u00e4\u00e4kottidega, minu joogipudelid ja lisavee. Hoidsin j\u00e4\u00e4kotte seljal ja valasin stardipauku oodates mitu korda endale j\u00e4\u00e4vett p\u00e4he.<\/p>\n Stardijoonel tehtud eeljahutus aitas k\u00f5vasti. Tundsin end v\u00f5istluse esimesel tunnil vaatamata kuumusele \u00fcllatavalt h\u00e4sti. V\u00f5idus\u00f5it algas peaaegu kohe, ratturid p\u00fc\u00fcdsid paremalt ja vasakult m\u00f6\u00f6duda ning n\u00e4gin esimest kukkumist v\u00e4hem kui 3 km kaugusel stardist. P\u00e4rast umbes 11 km pikkust siledat maad j\u00f5udsime esimese, KOM-segmendi<\/b> t\u00f5usuni. Otsustasin vaatamata heale enesetundele oma tempot hoolikamalt jaotada. Teadsin, et kui ma liiga vara \u00fcle kuumenen, tekib hiljem probleeme. Peatusin kohe esimeses toitlustuspunktis, et endale vett p\u00e4he valada. See polnud plaanis, kuid tasus end \u00e4ra. Teine t\u00f5us l\u00e4ks h\u00e4sti ja ma nautisin v\u00f5istlust. F\u00e4nnid olid valjuh\u00e4\u00e4lsed, s\u00f5itsin teistest m\u00f6\u00f6da ja sain isegi otse oma Garmini<\/b> rattakompuutri ekraanile s\u00f5numeid elukaaslaselt, kes j\u00e4lgis mind jooksvas asukohajagamises. Kuid asjad hakkasid muutuma kolmanda suure t\u00f5usu ajal. M\u00e4rkasin, et ma ei suuda enam samade inimestega sammu pidada.<\/p>\n P\u00e4rast kolmandat t\u00f5usu hakkas enesetunne j\u00e4rjest halvenema. Kuumus tegi liiga, minu s\u00fcsivesikujook<\/b> oli liiga soe ja maitses liialt magusalt ning ihkasin jahutatud vett. Inimesed s\u00f5itsid minust m\u00f6\u00f6da ja minu vaimne valmisolek ei aidanud kaasa. Mind murdis m\u00f5te, et pean niimoodi kannatama veel kolm tundi. Lugesin kilomeetreid 47. kilomeetril asuva toitlustuspunktini, kus plaanisin oma joogipudelid uuesti t\u00e4ita.<\/p>\n Sinna j\u00f5udes n\u00e4gin teed, mis oli t\u00e4is maas lebavaid jalgrattaid, ja suurt rahvahulka, kes kihas toidu- ja veelaudade \u00fcmber. See polnud see, mida olin ette kujutanud, kuid mul polnud valikut. J\u00e4tsin oma ratta ja hakkasin end sisse tr\u00fcgima. Sirutasin k\u00e4e joogipudeliga elektrol\u00fc\u00fcdijoogi<\/b> t\u00fcnni poole ja sain kiirelt noomida, et peaksin ootama, kuni mind teenindatakse. Kogu tegevus tundus ebaefektiivne ja kaootiline. L\u00f5puks \u00f5nnestus mul saada \u00fcks pudel vett ja teine elektrol\u00fc\u00fcdijooki. Lisaks valasin endale hulga vett p\u00e4he ja v\u00f5tsin m\u00f5ned ampsud arbuusi. Kiirustasin tagasi ratta juurde ja asusin teele.<\/p>\n Tundsin end peaaegu kohe paremini. Jahutus andis jalgadesse j\u00f5u tagasi ja olin valmis uuesti v\u00f5istlema. M\u00e4rkasin ka taevasse ilmuvaid pilvi, ja kuigi ilm ei tundunud palju jahedam, andis see j\u00e4rjekordse vaimse t\u00f5uke. V\u00f5tsin oma kofeiinigeeli ja pingutasin edasi.<\/p>\n ‘<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n A post shared by Jiri Kaloc (@jiri.kaloc)<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/blockquote>\nV\u00f5istlusp\u00e4eva hommik<\/strong><\/h2>\n
Esimene tund oli imeline<\/strong><\/h2>\n
Toitlustuspunkt muutis olukorda<\/strong><\/h2>\n
\n