{"id":3190,"date":"2025-10-30T11:40:05","date_gmt":"2025-10-30T08:40:05","guid":{"rendered":"https:\/\/www.welovecycling.com\/ee\/?p=3190"},"modified":"2025-10-30T11:40:05","modified_gmt":"2025-10-30T08:40:05","slug":"nii-et-sa-pole-10-aastat-uut-ratast-ostnud-ketaspidurid-ja-ta-vollid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.welovecycling.com\/ee\/2025\/10\/30\/nii-et-sa-pole-10-aastat-uut-ratast-ostnud-ketaspidurid-ja-ta-vollid\/","title":{"rendered":"Nii, et sa pole 10 aastat uut ratast ostnud \u2013 ketaspidurid ja TA v\u00f5llid"},"content":{"rendered":"

Kui su ratas on p\u00e4rit kuskilt 2015. aasta kandist, siis on \u00fcsna t\u00f5en\u00e4oline, et see peatub veel vanamoodsal viisil \u2013 p\u00f6iapiduritega \u2013 ning rattad kinnituvad raami k\u00fclge kiirkinnitite (QR) abil. Pikka aega oligi see kuldstandard: kerge, lihtne ja mugav hooldada. Tollal olid ketaspidurid peamiselt maastikuratastel ja enamasti vaid kallimatel mudelitel. Vaatame, kui palju see uue ratta ostu m\u00f5tettele kaalu juurde annab ja kui olulised need uuendused on.<\/strong><\/h3>\n

<\/p>\n

\n

Kui p\u00f6iapidurid valitsesid maailma<\/strong><\/h2>\n

K\u00fcmme aastat tagasi olid p\u00f6iapidurid standardvarustuses peaaegu igal maanteerattal \u2013 ka tippklassi s\u00fcsinikumudelitel. Minu 2015. aasta Giant TCR-l olid p\u00f6iapidurid ja ma olin rahul. Oskasin neid ise hooldada ja kui need sobisid profipelotonile, siis sobisid ka mulle.<\/p>\n

Ketaspidurid olid toona olemas, kuid vastuolulised: raskemad, kallimad ja paljude arvates tarbetud siledal asfaldil. Samuti kardeti ohutusriske kukkumistel ja erinevate jooksutootjate s\u00fcsteemide sobivusprobleeme.<\/p>\n

Maastikurataste maailmas olid ketaspidurid juba kanda kinnitanud, kuid mitte t\u00e4ielikult. H\u00fcdraulilised s\u00fcsteemid muutusid t\u00f5sisemate s\u00f5itjate seas normiks, samas kui odavamad v\u00f5i vanemad rattad kasutasid endiselt mehaanilisi ketaspidureid v\u00f5i isegi p\u00f6iapidureid.<\/p>\n

V\u00f5llide osas olid kiirkinnitid (QR \u2013 quick release) k\u00f5ikjal. Need olid kerged ja mugavad, kuid kaasnesid omad puudused \u2013 nad paindusid l\u00e4bi, jooks v\u00f5is raami vahel paigast nihkuda ja m\u00f5nikord ei saanud sa jooksu t\u00e4pselt \u00f5igesse asendisse – see probleem oli eriti oluline ketaspiduritega ratastel.<\/p>\n

\n

2025. aasta reaalsus<\/strong><\/h2>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on pea v\u00f5imatu leida uut ratast, millel poleks ketaspidureid ja l\u00e4bi raami ja jooksu keeratavaid v\u00f5lle (thru-axle – TA). Isegi kerged m\u00e4gironimisrattad on n\u00fc\u00fcd ainult ketaspiduritega. S\u00fcsteemid on muutunud kergemaks, kompaktsemaks ja oluliselt t\u00f6\u00f6kindlamaks. Shimano<\/a> uusimad h\u00fcdraulilised pidurid ja SRAM<\/a>-i integreeritud s\u00fcsteemid on rattakomponentide maailmas peaaegu hooldusvabad.<\/p>\n

\n

Miks ketaspidurid v\u00f5imust v\u00f5tsid?<\/strong><\/h2>\n

Tunnistan ausalt \u2013 kuni ostsin sel aastal oma esimese maastikuratta, ei pidanud ma ketaspidureid millekski eriliseks. Aga kui tundsin esimest korda nende pidurdusj\u00f5udu ja kui v\u00e4he on vaja heeblit vajutada, olin kohe sellest v\u00f5lutud. P\u00e4rast pikka laskumist vihmas tundsin end palju turvalisemalt \u2013 ja tagasi p\u00f6iapidurite juurde p\u00f6\u00f6rduda enam ei taha.<\/p>\n

Peamine eelis on lihtne: \u00fchtlane pidurdusj\u00f5ud igas olukorras.<\/strong>
Vihm, pori v\u00f5i pikad laskumised ei t\u00e4henda enam, et peaksid AIMAMA, millal ratas l\u00f5puks pidurdama hakkab. Aga eeliseid on teisigi:<\/p>\n