\nRoman ei ole elus kunagi s\u00f5itnud \u00fchtegi meenteeratta v\u00f5istlust – seega sai see linnuke n\u00fc\u00fcd Prantsusmaal p\u00e4ris suurejooneliselt kirja saadud. Kui Roman mulle veel enne rataste pakkimist helistas ja k\u00fcsis, et kas 53\/39 11-28 on ok \u00fclekanne, sain veel talle ruttu 11-32 kasseti anda \ud83d\ude00.<\/p>\n
Katrin on meil tihe Kolmap\u00e4evakutel k\u00e4ia ja tema v\u00f5it oli pigem t\u00f5en\u00e4olisem \ud83d\ude00. Katrinil aga ei ole isegi maantee ratast ja ratturi staa\u017ei ka vaid m\u00f5ned aastad. \u00d5nneks olid s\u00f5brad, kes talle \u00fche graveli laenasid, millele maante jooksud alla l\u00e4ksid. Seega oli see tema jaoks veel erilisem elamus. Minna esmakordselt teise riiki rattav\u00f5istlusele, ratta t\u00fc\u00fcbiga, millega sa ei ole s\u00f5itnud, m\u00e4gedesse, mis on Euroopa suurimad ja trassile, mis on ilmselt \u00fcks raskemaid, mida v\u00f5ib v\u00e4lja m\u00f5elda. Katrin oli sukeldumas pea ees tundmatusse ja see oli tema meeles \u00e4ge!<\/p>\n N\u00fc\u00fcd saab s\u00f5na Katrin ise, kes v\u00f5tab reisi Prantsusmaa seikluse oma s\u00f5nadega kokku:<\/p>\n V\u00d5IT, mida ma salamisi lootsin, et ei v\u00f5idaks…<\/p>\n … sest kardan k\u00f5rgust ja pelgan kiirust \ud83d\ude42 ja seet\u00f5ttu ei vaadanud ka loosimist otse. Kui loosiratas mu nime v\u00e4lja valis ja Andrelt s\u00f5numi sain ning peagi telefoni teel vestlesime, siis m\u00f5tlesin, et panen end proovile ja saan hakkama!<\/p>\n Algas suur organiseerimine, sest mul polnud head ratastki, millega v\u00f5istlema minna. Heade tuttavate abiga said k\u00f5ik mured kiiresti lahendatud – t\u00e4nu Urmas Lepikule ratta laenutamise eest! ja Veloplusi Indrek Vuinile ratta s\u00f5idukorda seadmise eest! ja Karmole, kes ratta \u00e4ra pakkis! SKO Motorsile t\u00e4nu rattariiete eest! Perele ja tuttavatele t\u00e4nu motiveerivate ja vajalike n\u00f5uannete eest!<\/p>\n Kuna reis oli VIP-na, siis polnud v\u00e4ga asju, mille p\u00e4rast ise muretsema peaks. Meiega koos reisinud Andre organiseeris k\u00f5ik tegevused jm., jagas \u00f5petuss\u00f5nu, toetas ja aitas ratast kokku panna ja p\u00e4rast kasti pakkida jne. – suur t\u00e4nu talle! T\u00e4nu temale oli kogu reis nauditav ja pingevaba (kindlasti mitte talle endale :)).<\/p>\n Saabus reisip\u00e4ev ja lendasime varahommikul \u0160veitsi, sealt edasi rendibussiga Prantsusmaale, Chamberysse. Hotelli j\u00f5udes saime nautida p\u00e4ikest ja ujuda basseinis kuniks toodi \u00e4ra me rattad ning otsustasime kergele rattatiirule minna. Oli m\u00f5nusalt soe ja p\u00e4ikseline \u00f5htu.<\/p>\n J\u00e4rgmisel p\u00e4eval otsustasid Andre ja Roman, et teeme rattaringi \u00fcmber kohaliku j\u00e4rve – Lac du Bourgeti\u00a0ja hiljem l\u00e4hme Albertville, et \u00e4ra v\u00f5tta oma v\u00f5istlusnumbrid. Pakkisime rattad bussi ja s\u00f5itsime j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde. Pea kohe, kui sadulasse saime, hakkas vihma sadama ja kestis see kogu s\u00f5idu v\u00e4ltel. Sai kogeda natuke t\u00f5sisemaid t\u00f5use ja kiireid kurvilisi laskumisi. T\u00f5usul tundus, et k\u00e4ike j\u00e4\u00e4b puudu, aga hiljem sain aru, et see oli sellest, et p\u00fc\u00fcdsin meeste tempos p\u00fcsida. Ka laskumistel olid nad minust kiiremad ja kadusid eest \u00e4ra.<\/p>\n Aeg-ajalt oli kurve tagant kuulda vaid pidurite h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n S\u00f5idu v\u00e4ltel tegime omakeskis jutuks, et kui s\u00f5itu oleme l\u00f5petamas, siis kindlasti j\u00e4lle p\u00e4ike s\u00e4rab ja nii l\u00e4kski – m\u00f5ni kilomeeter ennem l\u00f5ppu tuli p\u00e4ike taas v\u00e4lja ja paistis ka kogu j\u00e4rgneva p\u00e4eva.<\/p>\n Albertville messikeskusesse j\u00f5udes hakkas eesootav v\u00f5istlus reaalsemaks saama ning tore oli kogeda sealset melu. \u00d5htus\u00f6\u00f6gi leidmisega kesklinnas oli meil t\u00f5siseid raskusi, kuid ilma pastat s\u00f6\u00f6mata me sealt ei lahkunud. Tagasi hotellis kohtusime veel teiste \u0160koda WeLoveCycling tiimi liikmetega ning peagi oli vaja suunduda puhkama, et olla valmis j\u00e4rgmise p\u00e4eva katsumuseks.<\/p>\n V\u00f5istlusp\u00e4eva hommikul oli \u00e4ratus 4.30. Kiire hommikus\u00f6\u00f6k toas, riidesse, ratas kaasa ja parklasse, kus pakkisime need bussidesse ja suundusime suure osa WLC tiimiga Albertville. \u00dcks tiimi liikmetest pakkus parklas veel automaadi kohvi, mille tegemiseks toas mahti polnudki.<\/p>\n Umbes seitse kilomeetrit ennem stardipaika, panime rattad kuskil parklas kokku ja suundusime edasi juba ratastel. Kohapeal oli rahvast palju ja melu suur. V\u00f5istluseelset \u00e4revust ei tekkinudki. Saatsime Romaniga Andre teele ja asusime omi koridore otsima – \u00f5nneks olid need meil t\u00e4pselt samas kohas – Romani k\u00fcmnes vasakul ja minu 16. paremal. Aega stardini oli j\u00e4\u00e4nud poolteist tundi.<\/p>\n Seal oodates kohtusin \u00fche suurema eestlaste pundiga, kelle sappa end seadsin ja suundusime koridori starti ootama.<\/p>\n Tegin m\u00f5ned pildid siin ja seal ning peagi k\u00f5laski juba stardim\u00e4rguanne. Plaan oli alustada rahulikult, kuid tagantj\u00e4rgi tarkusena, oli see siiski liialt rahulik. S\u00f5itsin mingis grupis ja kuni esimese t\u00f5usu l\u00f5puni oli rahvast \u00fcmberringi palju. Esimene allam\u00e4ge l\u00f5ik oli hirmus, sest rahvast oli ka palju ja mingil ekstra kurvisel l\u00f5igul, oli keegi kurvist v\u00e4lja lennanud ja kuulda oli, et helikopter talle j\u00e4rgi tuleb. Igas j\u00e4rgnevas kurvis istus m\u00f5ni inimene v\u00f5i rohkem, kel oli midagi juhtunud ja ootasid abi. Alla j\u00f5udes tegin kiire hinget\u00f5mbepausi ja uus t\u00f5us v\u00f5is alata.<\/p>\n Rahvast j\u00e4tkus endiselt nii vasakule kui paremale, kuid j\u00e4rgmise laskumise l\u00f5puks oli seltskond suht h\u00f5redaks j\u00e4\u00e4nud – arvatavasti mu aeglase laskumistempo t\u00f5ttu :). Uue t\u00f5usu alguses vaatasin seda vooklevat teed m\u00f6\u00f6da m\u00e4e k\u00fclge, mida m\u00f6\u00f6da teised s\u00f5itsid ja olid juba k\u00f5rgele \u00fcles j\u00f5udnud, hakkas peas kummitama m\u00f5te, et kui \u00fcles s\u00f5idan, pean sealt alla ka ju s\u00f5itma :D, aga k\u00e4ed surisesid alles eelmisel laskumisel pidurite kasutamisest. Ja jalatallad kuumasid nii, et pigem oleks tahtnud rattakingad jalast v\u00f5tta ja jalad k\u00fclma vette pista.<\/p>\n Tippu j\u00f5udes oli \u00fcks v\u00e4ike joogipunkt ja keegi pakkus seal coca-colat – j\u00f5in terve purgi t\u00e4ie ja plaanisin edasi s\u00f5itma hakata kui \u00fcks kaasv\u00f5istleja tuli uurima, et kus on j\u00e4rgmine 74,9km\u00a0v\u00e4rav ja kas meil ajalimiit t\u00e4is v\u00f5i saame veel edasi s\u00f5ita. Otsisin telefonist pildi \u00fcles ja n\u00e4itasin talle, arutlesime, aga kuna t\u00e4pselt aru ei saanud, siis s\u00f5itsin edasi. Peale laskumisi ja kergemat sorti t\u00f5usu oligi aed ees, kus l\u00f5puks \u00f6eldi, et me aeg v\u00f5istluseks on l\u00e4bi saanud. See tuli ootamatult, aga parata polnud enam midagi. Mitmendal km see t\u00e4pselt juhtus, ei teagi, sest kuskil pausi tehes, olin unustanud kella pausile :(.<\/p>\n Minu \u00f5nneks oli seal samas l\u00f5ppenud ka \u00fche eestlasest meesterahva v\u00f5istlus, kellega koos pidasime siis aru, et kuidas ja kust kaudu me autodeni suundume. Selgus, et me satsi “laibakas” oli rahva ja ratastega\u00a0juba minema l\u00e4inud ja tolle peale, mis seal oli, meid ei lubatud – see l\u00e4ks uusi rajalt korjama. Meditsiiniabibussile\u00a0me ka\u00a0end nihverdada ei suutnud – ei j\u00e4\u00e4nudki muud \u00fcle kui m\u00f6\u00f6da v\u00f5istlustrassi, mis peagi avati liiklusele, parkla poole suunduda. Umbes 35km\u00a0ja m\u00f5ned tunnid, telefonik\u00f5ned, hinget\u00f5mbepausid hiljem, j\u00f5udsime \u00f5nnelike ja tervetena La Plagne ringile, l\u00f5ime nukke kokku ja me v\u00f5istlusp\u00e4ev sai meie jaoks ametliku l\u00f5pu.<\/p>\n Kerge kurbus on k\u00fcll hinges, et ei saanud m\u00f6\u00f6da kollast vaipa fini\u0161ijoont \u00fcletada ja medalit kaela, kuid seekord l\u00e4ks nii.<\/p>\n V\u00f5istluse v\u00e4ltel tegin endale Maurteni\u00a0pulbrist jooki ja s\u00f5in sama firma geele – kas t\u00e4nu sellele v\u00f5i sellest, et ma 100% ei pingutanud, ei s\u00f5itnud l\u00f5put\u00f5usu\u00a0vms., ei olnud mul j\u00e4rgmisel p\u00e4eval \u00fchtegi vaevust, mille \u00fcle nuriseda va. vasaku k\u00e4e surisemine, mis t\u00f5en\u00e4oliselt oli tingitud meeletust pingutamisest pidurdamisel.<\/p>\n Selliseks kujunes minu esimene kogemus v\u00e4lismaal m\u00e4gesid s\u00f5ita :).<\/p>\n \u00d5htu l\u00f5petasime Chambery kohalikus restoranis tiimiliikmetega, kellega koos hommikul teekonda alustasime.<\/p>\n Reisi viimasel p\u00e4eval nautisime Prantsusmaa p\u00e4ikselist ilma m\u00f6\u00f6da m\u00e4giteid s\u00f5ites ja j\u00e4rves ujudes ning peagi oligi k\u00e4es aeg tee kodusuunas ette v\u00f5tta.<\/p>\n Suur t\u00e4nu seltskonna eest Andre ja Roman!<\/p>\n Oma hirmust laskumiste ees ma siiski lahti ei saanud, kuid kuna ma ei kukkunud ega muud ohtlikku ei juhtunud, siis ikkagi PARIM V\u00d5IT KUNAGI! \ud83d\ude42<\/p>\n <\/p>\n Roman s\u00f5itis raja l\u00f5puni ja sai ajaga 8.50 La Plagne tippu – oli \u00f5nnelik ja t\u00e4nulik.<\/p>\n Kohtume uuel aastal taas, kus juba toimumas uus loos! \u0160koda MTB Kolmap\u00e4evakute selle aastase loosiauhinna v\u00f5itsid Roman Le\u0161ihhin ja Katrin Pihlakas. N\u00fc\u00fcd, kui Prantsusmaal k\u00e4idud ja tervelt Eestis tagasi, […]<\/p>\n","protected":false},"author":174,"featured_media":2844,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[13],"tags":[454,262,14],"global-categories":[22],"class_list":["post-2827","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-letape-du-tour","tag-skoda-mtb-kolmapaevakud","tag-tour-de-france","global-categories-cycling"],"yoast_head":"\n![\"\"](\"https:\/\/d2p6e6u75xmxt8.cloudfront.net\/15\/2025\/07\/Messenger_creation_8A452927-AE3C-432A-A6F3-F15E841E7E09.webp\")
<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nSeniks k\u00e4ige kolmap\u00e4evakutel<\/a> ja s\u00f5itke ka kritti<\/a>!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"